Mis see on, mis sunnib meid iga mõne aasta tagant jätma argipäevatoimetused ja kogunema mesilassülemina lauluväljakule ja laulukaare alla, olgu ilmaolud millised tahes, kas paistab kõrvetav päike või on voolamas vihmaveed… Mis sunnib pingutama, et taas ja taas seista kokkupigistatuna laulukaare trepiastmetel ning laulda ja laulda… Mis sunnib – äsja lõppenud peo näitel – rahvast seisma tundide viisi vihmas pori ja muda sees ning elama kaasa kaare all toimuvale ja laulma ja laulma….
On imeliselt uhke tunne näha ja kaasa elada laulu- ja tantsupeoliste säravatele silmadele ja sisemisele energiale, kui nad jõuavad rongkäigus lauluväljakule. Ja neid – meie OMA inimesi tuleb ja tuleb ja tuleb… Tuhandeid. Milline rikkus!
On imeliselt ülev ja hellakstegev, kui laulupeotuli alustab teekonda tuletorni tippu, kus igal korrusel tervitavad tuld kooriliikide juhid ja kui lõpuks kaigub üle lauluväljaku võimsalt M. Lüdigi Koit, et päädida laulupeotule süttimisega.
On suur ühtekuuluvustunne, kui Mu isamaa, mu õnn ja rõõm kostub sinimustvalgete lippude lehvides kogu lauluväljakutäie inimeste suust kõrgele taevalaotuse alla.
On uhkusetunne, kui ajaloo esimese naisüldjuhi Heli Jürgensoni kindlal juhtimisel kõlab nõukogude ajal keelatud, aga teise nime all siiski esitatud Otepää kihelkonnast pärit rahvalaul M. Saare seades Mis need ohjad meida hoidvad….
Meie ISEOMA laulupidu ongi alanud. Tantsud said väljamüüdud etendustel tantsitud juba varem ja rahvapillide pillipidu tõi Vabaduse platsile täismaja. Nüüd oli lauljate kord. Laulupeo esimese päeva kavas oli nii traditsioonilisi kui uusi laule, aga juured neis on meie rahvaluules ja -muusikas.
Ka laulupeo teisel päeval ei andnud ilmataat armu. Vihm. Vihm. Vihm. Jätkuvalt ja pidevalt. Aga alla ei andnud ei lauljad ega publik. Ka kordamata ei jäänud ükski lugu, mida korrata sooviti. Mis see küll ometi on meie sees, mis ei lase alla anda?
Meie ISEOMA laulupeo kava oli küll vägagi paigas, aga ISEOMA tegi ISE ja OMA lisakava, kui ühendkooride kogunemise ajal ei vaibunud laulmine, vaid spontaanselt alustati näiteks ansambli Justament 80ndate lõpul Hando Runneli tekstile Vello Toomemetsa laulu, mille sõnum on tänagi väga oluline – Maa tuleb täita lastega või kultusfilmist Viimne reliikvia tuntuks saanud ja laulukaare all üsnagi ähvardavalt kõlanud Mässajate laul – Mõisad, põlevad, saksad surevad… või esmakordselt laulukaare all kõlanud Ai-tsihh, ai-tsahh, ai velled….
Kuni tulid ka kõik teised oodatud laulud. Muidugi liigutuspisarad. Kurbus ja rõõm üheskoos. Ülevuse- ja uhkusetunne meie ISE OMA OLEMISE üle.
Mu isamaa on minu arm vajus vaikusesse ja kustus laulupeotuli.
Aga tuli meie sees ei ole kustunud. See hõõgub edasi, et taas lõkkele lüüa.
*
Fakte laulu- ja tantsupeost
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ peolised
„Iseoma“ laulu- ja tantsupeol esineb 41 192 esinejat.
Tantsupeo kolmel etendusel esineb rekordilised 10 938 tantsijat, kokku on tantsupeolisi 11 613.
Rahvamuusikapeol on laval 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat. Kokku 765 muusikut.
Laulupeolisi on 32 022.
Laulupeol esineb 45 väliskollektiivi ligi 1500 osalejaga (31 eesti juurtega lauljate koorid)
Tantsupeol esineb 38 väliskollektiivi 517 osalejaga. (üleilma liik ehk võõrsil elavate eestlaste grupid)
Esimest korda on kõik kolm üldjuhti naisterahvad: laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap.
Toitlustus ja käepaelad
Peolised söövad ära ligi 205 000 Leiburi leivaviilu (2023. a Noorte Laulu- ja Tantsupeo raames söödi ära 200 586 viilu leiba ja saia).
Peolistele serveerivad naiskodukaitsjad peo jooksul 178 000 portsjonit suppi, mis teeb terve nädala peale kokku 70 tonni suppi.
Sel korral toodeti osalejatele ligi 14,7 km riidest käepaela, mis on toodetud taaskasutatavast PET plastist.
Noorimad ja vanimad osalejad
Kõige noorem üldpeol osaleja on 6-aastane Isabella, kes on tantsupeoline.
Kõige noorem laulupeoline on 6-aastane Leeni.
Kõige noorem rahvamuusikapeoline on 7-aastane Adeele.
Kõige vanem üldpeol osaleja on 93-aastane Lille Õie, kes on laulupeoline.
Kõige vanem tantsupeoline on 80-aastane Peet-Mati.
Kõige vanem rahvamuusikapeoline on 81-aastane Kalle.
Keskmine laulu- ja tantsupeoline
Keskmine laulupeoline on 26-aastane. Levinuim laulupeolise nimi on Laura või Oliver.
Keskmine tantsupeoline on 34-aastane. Levinuim tantsupeolise nimi on Katrin või Martin.
Keskmine rahvamuusikapeoline on 35-aastane. Levinuim rahvamuusikapeolise nimi on Kadri või Indrek.
Keskmise peolise vanus on 28 aastat.
Kõige populaarsem naisenimi kogu peol on Laura, mehenimi Martin.
Statistika maakonniti
Harjumaalt on laulupeolisi 3797, tantsupeolisi 1515, rahvamuusikapeolisi 216.
Hiiumaa – 166 – 141 – 0.
Ida-Virumaa – 869 – 279 – 14.
Jõgevamaa – 553 – 270 – 13.
Järvamaa – 553 – 542 – 22.
Läänemaa – 480 – 420 – 26.
Lääne-Virumaa – 1177 – 470 – 101.
Põlvamaa – 313 – 334 – 42.
Pärnu linn – 1424 – 414 – 29.
Pärnumaa – 613 – 321 – 32.
Raplamaa – 1006 – 546 – 3.
Saaremaa – 771 – 434 – 34.
Tallinn – 10 918 – 2537 – 94.
Tartu – 4152 – 1238 – 70.
Tartumaa – 1209 – 420 – 18.
Valgamaa – 412 – 188 – 11.
Viljandimaa – 1150 – 448 – 70.
Võrumaa – 813 – 552 – 27.
Üleilma ehk väljastpoolt Eestit on tantsupeolisi kokku tulnud 546, laulupeolisi 1595.
Kõige usinamad kollektiivid ja juhid
Kõige rohkem koore toob peole Elo Üleoja – 9 koori.
Kõige rohkem tantsijaid toovad peole Heleri Kängsepp ja Ulvi Mägi, mõlemal 9 tantsurühma.
Kõige rohkem rahvamuusikuid toovad peole Joosep Sang, Kadri Mägi, Lilian Kapp ja Pille Karras, igaühe juhendamisel 3 kollektiivi.
Kõige rohkem kollektiive tuleb peole tantsuansamblist Sõprus – 14 kollektiivi.
Kõige rohkem osalejaid toob peole Tallinna 21. Kool 433 pidulisega.
Avakontserdile on oodata ligikaudu 48 000 piletiga pealtvaatajat ning peakontserdil kuni 58 000.
Kokku osaleb 990 koori ja orkestrit, mis koosnevad enam kui 31 000 lauljast ja muusikust.
Ürituse eelarveks on hinnanguliselt 5,8 kuni 6,3 miljonit eurot, millest umbes kolmandik tuleb piletimüügist. (Allikas: Laulu- ja tantsupeo sihtasutus)
