Kuidas neil läheb, on paljuski nende endi teha – seda kogesin, andes nelja kuu jooksul 18-le neist 100 eesti keele tundi, mis on vajalik arv A1 keeletaseme saavutamiseks.
Rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et keskmine Euroopa Liitu saabunud Ukraina sõjapõgenik on 36-aastane kõrgharidusega ukraina rahvusest naine, kes lahkus kodust sõja esimestel kuudel koos pereliikmetega, kes võisid olla nii lapsed kui ka eakad vanemad. Kinnitan, et uuringus on tõetera: minu rühmas oli kaks noormeest ja ülejäänud täis elujõus naised.
Kui ma ühel augustikuu päeval leidsin ennast üsnagi võõrast olukorrast klassitäie umbkeelsete inimeste ees, oli hirmust, et minu vene keele oskus pole piisav, kuna viimane praktika jäi umbes seitsme aasta tagusesse Ukraina-reisi aega, hoopis suurem hirm see, kuidas ma suudan sõjast räsitud inimesi motiveerida kuus tundi nädalas tõhusalt eesti keelega tegelema. Ajutise kaitse saajale on A1-taseme eesti keele õpe kohustuslik ja teadagi – kohustuslikud asjad pole kellegi lemmikud! See hirm oli aga täiesti asjatu, sest õige pea selgus, et õpihuvilisemaid, humoorikamaid ja heatahtlikumaid inimesi on raske leida.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
