fbpx
Subscribe Menu

Minu vägev laulupidu

Saabusin 28. juunil oma vanematega Prantsusmaalt Eestisse, et XIII noorte laulu- ja tantsupeol Euroopa Eesti Lastekooriga laulda. Järgmisel päeval käisime oma laulupeo T-särkidel, pusadel ja seljakottidel järel.

Greta Madeleine (paremal) koos koorikaaslastega. Keskel saatja Tuuli Solom.

Need olid väga ilusad ja nii kenasti välja pandud. Ekraanil mängisid taustaks eelmiste laulupidude laulud ja tekkis kohe tõeline laulupeo tunne.

Proovid olid kuuma ilmaga väga pikad ja väsitavad. Seisime kogu aeg püsti ja meile anti mitte väga toitvat ja head suppi seekord. Sellest hoolimata oli väga tore ja lõbus, sest sain oma Saksamaa koori-sõbrannadega jälle kokku.

Pärast laulupeo peaproovi tormasime perega tantsupeole. See oli imeilus etendus, kus tantsijad moodustasid väga kauneid mustreid. Kõik olid rahvariietes ja neil oli kindlasti väga palav. Tantsijatel vedas ilmaga, sest taevas oli suur särav päike. Me istusime idatribüünil ja päike küttis ikka kõvasti ja kõrvetas nägu. Seevastu laulupeol tuli nii suur ja kole padukas ning äike. Laulupeopäeval algas rongkäik kell 9.30 pihta. Rongkäigu ajal tibutas ainult veidi ja paljud tuttavad tervitasid meid tee ääres. Olime peaaegu kõige ees ja saime kohe minema ning lauluväljakule jõudes läksime kohe sööma. Õnneks oli Tuuli saanud rukkililli ja teinud mulle ilusa rukkilillepärja.

Laulupeokontsert algas kell 14. Me hakkasime avaühendkoori laule laulma. Isegi mu ema laulis meiega kaasa. M. Lüdigi „Koit“ oli vägev, kui laulupeotuli torni viidi ja seal süttis. Tegime palju laineid ja publik lainetas vastu. See oli võimas tunne!

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more