Vikat oli vanadele eestlastele ülioluline tööriist. Seda kasutati heina ja vilja lõikamiseks. Arvatavasti niideti sellega Eesti aladel juba teisel sajandil pKr. Töötamine vikatiga on andnud eesti keelde palju ütlusi ja oskussõnu, mis igapäevases keelekasutuses on saanud uue tähenduse. Näiteks langeb nagu loogu, pinnima, luiskama, viilima jne.
Minu teekond tagasi vikatiga niitmise juurde oli kiire. Olin oma maakodus hädas rinnuni kasvanud heina ja umbrohuga. Muruniidukiga selle vastu minna on mõttetu, ka trimmeriga on see raske ja aeglane võitlus. Kartsin juba, et sellest võitlusest väljub võitjana umbrohi. Hakkasin guugeldama ja leidsin Viljandis ettevõtte Vikatimeister. Helistasin ja leppisin aja kokku. Sel hetkel ei teadnud ma veel, et see kõne muudab mu elu.
"Ta jutustab sellest, kuidas ise vikatiga niitmise juurde jõudis. Mario oli oma erialal (kinnisvara) edukas, kuid läbipõlemise äärel. Ühel hetkel hakkas hing igatsema rahu ja vaikust, Mario ei suutnud enam mürisevat ja vibreerivat trimmerit kätte võtta."
