Turumajanduse ehk eraettevõtluse suhtes on sellel negatiivne hoiak. Parempoolne maailmavaade pooldab võimalikult väikest valitsust. Valitsus vastutagu riigikaitse, riigi sisemise korra, kohtusüsteemi ning hariduse eest ja hoolitsegu tõelist abi vajavate kodanike eest. Parempoolne maailmavaade pooldab turumajandust ja isiklikku initsiatiivi.
Kui Mussolini 1920ndatel tuli Itaalias võimule, siis hinnati tema fašistlikku riigikorda õigesti – see oli vasakpoolne režiim, kuna taotles vasakpoolseid eesmärke ja Mussolinit ennast kiideti vasakpoolsete asjatundjate poolt nii Euroopas kui Ameerikas.
Saksamaal võttis Hitler 1920ndatel omaks paljud fašistlikud ideed ja tema partei, mille nimi on otseses tõlkes saksa keelest: Rahvussotsialistlik Saksa Tööliste Partei, oli samuti vasakpoolne. Hitler tuli Saksamaal võimule 1930ndate alguses ja alustas oma agressiivset välispoliitikat, mille eesmärgiks oli teiste riikide vallutamine ja Suur Saksamaa loomine.
Itaalia tungis kallale vähe arenenud Abessiiniale, mida võib piltlikult kirjeldada püssimeeste kallaletungina vibulaskuritele. Mussolini unistas Rooma impeeriumi taastamisest.
Hitleri ja Mussolini välispoliitilised aktsioonid muutsid nad demokraatliku maailma avalikus arvamises ebameeldivaks ja vasakpoolsed arvamusliidrid demokraatlikes riikides hakkasid Mussolini fašistlikku ja Hitleri natsistlikku diktatuuri parempoolseteks nimetama.
Sellel oli väga suur tähendus, eriti kui Teise maailmasõja lõpul said maailma avalikkuses teatavaks natside massimõrvad peamiselt juutide, aga ka mustlaste ja puuetega inimeste seas. Vasakpoolsed poliitikud, akadeemikud ja meediategelased võisid hoiatavalt väita, et parempoolseid režiime tuleb iga hinna eest vältida! Mussolini fašism ja Hitleri natsism olid maailma avalikus arvamises häbiposti pandud. See oli vasakpoolse maailmavaate suur võit!
Kommunistlikul Nõukogude Liidul oli juba 1920ndatel ja 1930ndatel vabas maailmas intellektuaalide hulgas palju pooldajaid, nagu näiteks inglise kirjanik Bernard Shaw. 1930ndatel oli ajaleht New York Timesi korrespondendiks Moskvas mees nimega Walter Duranty, kes saatis oma ajalehele hiilgavaid aruandeid Nõukogude Liidu arengust ja hiilgavast ühiskondlikust korrast. Paljud teised vaba maailma vasakpoolsed lehed pidasid teda Nõukogude Liidu olude asjatundjaks ja kasutasid tema infot oma lehtede jaoks. Durantyt pärjati tema teenete eest Pulitzeri auhinnaga, mis on suur tunnustus ühele ajakirjanikule.
Seoses Stalini korraldatud N.Liidu põllumajanduse sunniviisilise ümberorganiseerimisega tekkis Ukrainas suur näljahäda, millesse umbes kuus miljonit inimest nälga suri. Sellest katastroofist imbus ka infot vabasse maailma, mida aga Duranty eitas. Vaba maailma petmiseks lasi Stalin N.Liidul nisu eksportida, kuigi oma riigi kodanikud surid nälga!
Tänu vabas maailmas levitatud kommunistlikule propagandale ei olnud Teise maailmasõja lõpuks seal kindlat arvamust N.Liidu inimsusevastaste kuritegude kohta, mis juba siis ületasid natside sooritatud tapatalguid. Aja jooksul lisandusid Mao Ze Dongi ajaloo suurimad tapatalgud kommunistlikus Hiinas, siis väiksemad Kuubas, Põhja-Koreas, Vietnamis ja Kambodžas. Kommunistlike režiimide tapatalgud ületavad vähemalt kümnekordselt natside omad, kuid arvamused nende kohta vabas maailmas on väga erinevad. Paljud peavad neid võrdväärseteks. Paistab, et vähesed tunnistavad tegelikkust.
Kommunistlikud parteid eksisteerivad edasi vabas maailmas, kuna fašistlikud ja natside parteid on põlu all või keelatud. Ülaltoodu on kõige kujukamaks näiteks demokraatliku maailma moraalsest allakäigust!
Kaua aega olid demokraatlikes maades valitsuse ja muu avaliku sektori ametnikud väiksema palgaga kui vastavad isikud erasektoris. Seda õigustati sellega, et avalikus sektoris polnud vaja karta tööandja pankrottimineku läbi töökohtade kaotamist, mis erasektoris on pidevaks hädaohuks. Vasakpoolne propaganda meedias ja akadeemias suutis avaldada küllaldast survet poliitikutele, et ka avalikus sektoris lubati ametiühinguid organiseerida ja neile anti streigiõigus. Selle tagajärjel on nüüdseks avaliku sektori töötajatel palju paremad palgad ja hüvitused võrreldes erasektoriga. See on moraalselt vale, et üks väike minoriteet ühiskonnas võib oma majanduslike ja muu heaolu huvides tervele ühiskonnale tekitada majanduslikku kahju ning mõnikord üsna raskeid probleeme ja ebamugavusi.
Vasakpoolse ideoloogia survel on valitsused demokraatlikes maades tugevasti kasvanud. Selleks, et valimistel edukas olla, tuleb valijatele ikka rohkem hüvitusi ja eeliseid pakkuda. Seda teevad enamasti kõik parteid, nii vasak- kui parempoolsed. Sellest aga, kust see raha tuleb, palju ei räägita. Suurel enamikul demokraatlikest maadest on suured riigivõlad, millele lisanduvad rahastamata ja pooleldi rahastatud hüvitused nagu pensionid ja tervishoiuhoolitsus. Puudujäägid riikide eelarvetes on tavaline nähe, raha antakse rohkem välja, kui seda tulumaksude kaudu sisse tuleb. Pikaajaline riigivõlg on aga vargus järgmiselt generatsioonilt. Isegi veel sündimata lapsed peavad kunagi oma vanemate ja vanavanemate põlvkonna tehtud võlad kinni maksma. See on moraalne allakäik.
Tänu peamiselt Ameerika relvajõule pidurdati peale Teist maailmasõda kommunistlike riikide, nagu N.Liit ja Puna-Hiina, edasitung ja vabade rahvaste orjastamine. Tänu Ameerika relvajõule ja selle kaudu kaudsele survele varises N.Liit rutem kokku kui muidu ja sadu miljoneid inimesi pääses kommunistlikut orjusest.
Kui on kusagil maailmas looduskatastroof või suur nakkushaiguste levik, siis on enamasti ameeriklased esimesed, kes on abistamas ja kes kõige suuremaid panuseid teevad, olgu see raha, ravimite või toidu kaudu. Ameerika on aga maailmas, ka Ameerikas endas paljude ameeriklaste poolt, häbiposti pandud, kuna ta olevat imperialistlik riik, kes maailma loodusvarasid hävitab. See on vale ja moraalne allakäik.
Ühe riigi parlament võib otsustada, et homsest peale hakkavad selles riigis asjad alt üles kukkuma ega kuku enam ülevalt alla nagu täna, kuid parlamendi otsus ei muuda looduse seadusi ja midagi ei muutu. Ka majandusteadusel on oma seadused, mida riikide parlamendid võivad teatud piirideni ajutiselt rikkuda, kuid lõpmatuseni neid rikkuda ei saa. Ei saa pidevalt rohkem raha kulutada, kui seda on. Kunagi tuleb võlad likvideerida, olgu siis nende tasumisega või võlaandjate kaotusega, kes siis osast või kõigest oma laenuks antud rahast ilma jäävad.
Kui inimene, kes on oma eluea jooksul maksnud raha oma pensioni- või tervishoiufondi ja kui temale jõuab kätte aeg, millal ta kokkuleppe alusel võib neid hüvitusi hakata sisse kasseerima, leiab, et kassa on tühi ja ta jääb lubatud hüvitustest ilma, on ta loomulikult pettunud ning hakkab protesteerima ja leidma vahendeid, kuidas oma raha kätte saada. Kui aga temasuguseid on miljoneid, tekib ühiskonnas tohutu pinge, mis võib vallandada vägivalla ja ühiskonda lõhkuda. Suur enamik demokraatlikke riike on sellele olukorrale lähedal. Kreekas on teadaolevalt kolm inimest surma saanud seoses protestidega, mis on hüvituste kärpimisest tekkinud.
Tarvo Toomes
