Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks Mart Salumäelt – Algamas on paastuaeg


Jeesus ütles oma jüngritele: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast!“ Lk 18:31

Eeloleval kolmapäeval on tuhkapäev ning algab paast – kuus ja pool nädalat kestev ettevalmistusaeg, et pühitseda Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise pühi. Just Jeesuse ristisurma tõsidus ning ülestõusmise imeline võidurõõm on ristiusu suurim sõnum. Selle tõeliseks mõistmiseks on vaja alandlikus rahus valmistuda.
Praost Mart Salumäe. Foto: Peeter Põlder (2019)
Foto: Peeter Põldre

Martin Luther on öelnud, et paastumine on ilus välispidine komme. Kuid see ei tähenda, et ta oleks paastumist või muid vagadust väljendavaid traditsioone meil keelanud järgida. Välispidised usukombed ise meid õndsaks veel ei tee. Küll on need sageli hädavajalikud, et meis õndsakstegev usk elavana püsiks.

Näiteks pühapäeva teeb pühaks päevaks kirikus käimine või vähemalt kodus Pühakirja lugemiseks ja palvetamiseks aja võtmine. Kui heidame kõrvale pühapäeva pühitsemise traditsiooni, asendub see kõiksugu muud tegevusega, mis usule enam ruumi ei jäta. Luther on muu hulgas ka tõdenud, et Jumal on kõiksugu imelikke asju loonud, aga kristlast ilma kirikuta (ilma jumalateenistuse osaduseta) ta loonud ei ole.

Peaaegu terve aasta on pandeemia tõttu olnud takistatud kirikus käimine ja piiratud kiriklike talituste pidamine. Seepärast kutsun ma üles PÜHITSEMA kõiki eelolevaid paastuaja pühapäevi. Võimalusi on selleks igaühel. Saab kodus Piiblit lugeda ja palvetada. Saab otsida internetist salvestatud jumalateenistusi ja videopalvuseid. Alates 21. veebruarist saab taas (küll veel piiratud hulgal) näiteks EELK Toronto Peetri kirikusse jumalateenistusele tulla. Peaasi, et võtame igas pühapäevas aja, et olla palves, rääkida Jumalale südamelt ära kogu mure, mõelda Tema palge ees lõpuni ka tõsised mõtted, mis meid rahutuks teevad ning leida südames üles ka tänupalved, mis on ununenud lausuda. Nii võime endalegi ootamatult leida kosutavat elamise rõõmu, mis alalises hallis argipäevas kipub kaduma. Jumalaga elades saavad ka keerulised ajad õnnistuseks.

Lõpetuseks toon põgusa näite, kuidas usuvagadus võib jätta jälje pikkadeks sajanditeks. Ajaloolaste väitel lisas keskaegsele Tallinnale tublist jõukust asjaolu, et tollases Euroopas rangelt järgiti paastukombeid. Hansakaupmehed lastisid igal aastal Maarjamaalt Lääne-Euroopa sadamaisse seilavatele laevadele märkimisväärse koguse väärtuslikku paastutoitu – soolatud kala, mis oli kõrgelt hinnas. Tänu sellele kerkis keskaegne Tallinn aina uhkemaks ning seda saab veel mitu põlve pärast meidki imetleda.

Millise jälje ajalukku jätab meie usk?

Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen!

Praost Mart Salumäe, Toronto


Read more