Hommikumaa tarkade lakooniline lugu on aja jooksul paljusid inspireerinud oma luulehobu vabalt lennutama. Enamus „faktidest“, mida me täna nende kohta arvame teadvat, ei pärinegi Piiblist, vaid hilisematest edasiarendustest, mis kohati on koguni vastuolus loo algupäraga. Nii on nimetutest maagidest aja jooksul saanud kõlavate nimedega kuningad. Heledanahaline Melchior sümboliseerib Euroopat, mis Petlemmast vaadates asub küll pigem õhtukaares. Kollaka jumega Balthasar tuli Aasiast, mis tõesti paikneb loo sündmuskohast hommiku pool. Tõmmu Caspar esindab lõunakaarde jäävat Aafrikat.
Oma panuse pärimuse detailirohkuse arendamisse on andnud nii keskaja pühapiltide loojad kui ka näiteks 17. saj. madalmaade maalikunstnikud, kelle töödest üks tuntum on Peter Paul Rubensi „Kuningate kummardamine“. Ka kaasaegne astronoomia on Piibli loole pakkunud tänastele teadmistele toetuvat taustinfot ja hüpoteese Petlemma tähe kohta. Iga ajastu inimene peabki püüdma Pühakirja saladust oma aja kontekstis avada. See teebki Jumala sõna alati uueks ja elavaks. Seega on minugi järgnev teemaarendus püüd iidsest loost leida valgust, mis aitab meid täna näha Jumala armu osalistena.
Olgu hommikumaa tarkade identifitseerimisega nagu on. Konkreetse loo kandev sõnum toob esile, et Jumal ilmutas kaugel viibijaile midagi niisugust, mis lähedal olijail jäi taipamata. Heroodese targad nõuandjad teadsid küll, et prohvetite ennustuse kohaselt pidi Messias sündima Petelemmas Juudamaal. Aga nad polnud valmis omaks võtma, et see nende ajal päriselt nii ka sünnib. Neil oli Päästja tulekust pühadele tekstidele toetuv vankumatu ettekujutus, aga midagi sellele vastavat polnud küll veel toimunud.
Kõigele lisaks polnud ju üldsegi vastuvõetav, et pühas linnas asuv kuningakoda saab Iisraeli Jumala suurima tõotuse täitumisest teada mingite ümberlõikamata paganarahva esindajate käest! Heroodes koos oma õukonnaga nägid taolises kahtlases asjas otsest ohtu puhtale usule ja seeläbi nii endale kui kogu rahvale. Teisisõnu – Heroodes talitas nagu kohane tõsiusklikule fundamentalistile – vankumatu karmi meelekindlusega. Tulemuseks on Piiblisse talletunud lugu Petlemma laste massimõrvast.
Paraku kohtame ikka ja jälle sarnaseid olukordi, kus üksikisik, kirik, mõni usulahk või grupp usklikke hakkab otsustama, kuidas ja kellele Jumala arm tohib osaks saada. Eranditult viidatakse taolistel puhkudel Pühakirja konkreetsetele kirjakohtadele ja traditsioonilisele õpetusele. Tõsimeelse konservatiivsuse eesmärk võib ju näiliselt olla õilis – kaitsta kristlikke väärtusi ja traditsioone – kuid tulemus on ikka mõttetult vägivaldne. Paljud Jumala armastust igatsevad hinged saavad asjatult haiget, kirikust tuge otsijad peletatakse eemale ning Jumala rahvas lõhestatakse omadeks ja võõrasteks.
Johannes kirjutab Jeesusest: „Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.“ Jh 1:11
Jeesuse sünniaegsele ega ka kaasaegsetele Heroodestele uskmatust küll süüks panna ei saa. Häda oli ja on muus. Nende usu keskmes on nad ise – nende koostatud jumalapilt ja arusaam, mis taolisele puuslikule meelepärane on. Kuid tõelise Jumala armastuse ilmumisele väljaspool neile vastuvõetavaid pühi norme on nende südamed lukus.
Taas kirjutab evangelist Johannes Jeesusest: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.“ Jh 1:12a
Piibel ei räägi sõnagi, mis hommikumaa tarkadest pärast Jeesuslapse ette kummardamist edasi sai. Küll aga võime neid täie õigusega nimetada Jumala lasteks. Maailm on pidevas muutumises ning kas me tahame või mitte – ka meie hinnangud muutuvad. Kas nimetame seda mugandumiseks või targemaks saamiseks, on meie valida. Aga paratamatult oleme sunnitud arvestama, et erinevad rahvad, kultuurid ja usud puutuvad üksteisega üha tihedamalt kokku. Ja nüüd on meie endi otsustada, kas oleme valmis meie poole pööratud eripalgelistes nägudes otsima ühise taevase Isa silmi ja ühist pühaduse tundmise kogemust, mis suudab siduda ka kõige lõhestunumad südamed Jumala armastuse sidemega.
Kas kõlas liiga globalistliku unistusena?
Lõpetuseks annan sõna Uue Testamendi globalistile, apostel Paulusele:
…Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest, mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus: et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu…
…Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud. Ef 3:2-9
Aamen!
praost Mart Salumäe
