Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks – Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor Jüri Puusaag – Jaanipäeva tagamaadest


Igale inimesele on antud erakordne võime meenutada või unustada. Mõlemad võimed vajavad arendamist. Ideaalne oleks head meenutada ja halba unustada. Kui meil on halb mälu kasuliku meenutamiseks ja hea mälu halva esile toomiseks, peame oma mäluga tõsiselt tegelema. Vana-Kreeka filosoof Themistocles on ütelnud: ,,Ma vajan kedagi, kes õpetaks mind unustama halba.“ Juuni viimane nädal pakub eestlastele rohket meenutamist ja põhjust pidutsemiseks. Kogu maa täitub tuhandete jaanituledega. Kodumaal on jaanipäev üks suurematest pühadest, mil tähistatakse meie iseseisvusele nii tähtsat Võidupüha sõjaväeparaadiga ja aktustega.

Tahaksin tänases mõtiskluses põgusalt puudutada meile kristluse tulekuga toodud jaanipäevaga kokkulangevat kirikupüha – Ristija Johannese (John the Baptist) sünnipäeva. Sünnipäeval sobib meenutada tema elu määranud tähtsündmust Jordani jõe ääres. Sealt talle ka omistatud nimi Ristija Johannes. Ingliskeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,baptize“, mis tõlkes tähendab ,,vee alla kastmist“. Juutidele oli juba enne Kristuse tulekut selline protseduur tuttav. Seda toimetati judaismi pöördunud paganate juures ja ka käsuseaduste vastu eksijate puhastusprotseduurina.

Kuna Moosesele antud lihtsad kümme käsku olid aegade jooksul asendatud üle kuuesaja piiranguga, siis tarvidus sümboolse puhastuse järele oli muutunud hädatarvilikuks. Sadade uute käskude ja keeldude täitmine oli muutunud juutidele praktiliselt võimatuks. Ristija Johannes pidi Kristuse eelkäijana kuulutama välja uue lahenduse. See väljendus tema tuntud Kristuse tutvustuses rahvale Jordani jõe ääres: ,,Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patud“ Jh.1;29. Ristimine sai uueks lepingusse astumiseks Kristusega!

Kristuse ilmumine rahvale Jordani ääres on nii sümboolne. Vanatestamentlik juutide tõotatud maale saabumise operatsioon Jordani ületamisega oli asendumas uue testamentliku isikliku vabastusoperatsiooniga kõigile maailma rahvastele. Vana asendus laiendatud kujul uuega.

Ligi nelisada aastat kestnud religioossesse segadusse ilmus omalaadne prohvet, kes hoidis ühes käes vanatestamentliku käsuseadust ja teises uustestamentlikku armuseadust. Käsk ja reeglid said uue väljenduse armus. ,,Seadus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Kristuse kaudu“ Jh.1;17 
Kristuse eekäijana tegutsenud Ristija Johannest kirjeldavad hästi evangelistid Johannes ja Luukas. Jh.1;19-29 ja Lk.3;1-22. Prohvetit iseloomustab lihtsus elustiilis kui ka kõnes, julge tõe väljaütlemine koos lahenduste pakkumisega. Ta seisukohtadest saavad haaratud lihtsad rahvamassid kui ka tollane Galilea asevalitseja Heroodes. Viimane võtab Ristija Johannese tõeavaldusi ,,vihakõnena“ ja laseb prohveti hukata. Ajaloo jooksul on mõnigi tõekuulutaja pidanud põgenema või isoleeruma üksindusse.

Ristija Johannese tõde oli karm, kuid siiras armastuses esitatud. ,,Ka veel muude asjade pärast manitsedes kuulutas Johannes rahvale rõõmusõnumit“ Lk.3;18. Rõõmusõnum tõmbas massid Johannese juurde, mitte vastupidi! See ei langenud tühjale maale. Rahvahulgad küsisid Johanneselt: ,,Mis meil siis tuleb teha…“ Lk.3;10. Kuulutajal olid konkreetsed vastused maksuametile, sõjameestele. Lahendused seisavad mitte teadmistes, vaid tegudes!

Viimaste aastate Ristija Johannese taoline prohvet Jordan B. Peterson on võitnud maailmas suure populaarsuse lihtsatele tegudele kutsuva raamatuga ,,12 Rules for Life“ ehk An Antitode to Chaos. Piibel kui 66 raamatuga raamatukogu paneb meid isiklikult avastama, kus antud hetkel oleme ja paneb liikuma sinnapoole, kus tõeliselt peaksime olema. Kogu Ristija Johannese lugu taandub ühele küsimusele: ,,Mida me peaksime praktiliselt tegema?” Neid küsimusi on meil kõigil!

Õnnistatud ja ilusat jaanipäeva!

Jüri Puusaag
Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor


Read more