Paganarahvad animismistidena uskusid palju jumalaid elavat metsades, jõgedes, järvedes. Kultuurrahvad kreeklased ja roomlased uskusid polüteistidena mitmeid jumalaid.
Oma ajastul ateistiks nimetatud Kreeka mõtleja Sokrates (ca 450 e. Kr)hakkas otsima üht Jumalat. Tema kohta öeldi: ,,Seal läheb ateist, kes õpeatab, et olevat ainult üks Jumal!“ Sokrates jõudis ainujumala usu juurde intellektuaalsete kaalutluste kaudu. Kuid juba tuhat aastat enne seda jõudis Mooses sama tõe juurde jumaliku tõeilmutuse kaudu. Puhas ja erapooletu süda jõuab usulistes küsimustes kaugele ette selgest mõistusest.
Üht Jumalat kuulutavat usku nimetatakse monoteismiks. Moodne filosoofiline vaade, mida nimetatakse panteismiks õpetab, et kõik moodustab Jumala ja Jumal on kõik. Kõik on arenev ja seega ka Jumal on arenev. Jumal sarnastatakse loodusega ja loodus Jumalaga. Lahus loodusest ei ole Jumalat. Siit ka ekslik järeldus: kui loodusega midagi viltu, siis sama Jumalaga.
Mida meie mõtleme, kui tarvitame sõna ,,jumal“? Meie peame sellele vastama nii selgelt, kui inimese piiratud võimed seda lubavad. Nendime, et me ei saa tunda Jumalat uurimuste kaudu, vaid Jumala endailmutuse kaudu. Jumala ülim endailmutus inimkonnale on Jeesus Kristus. Kristus ütles: ,,Jumal on Vaim“ (Jh.4;24) ja tänases palves on Jumal saanud Isa nime. Rikkale noormehele Ta tutvustab Jumalat lihtsalt heana (Mk.10;18). Jeesuse apostel ütleb: ,,Jumal on armastus (1.Jh. 4;16). Kõik kristlikud kirikud tunnistavad algset usutunnistust, mis ütleb: ,,Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse“.
Kui kõik need mõtted kokku võtta ühisesse definitsiooni, siis võiksime öelda: ,,Jumal on isikuline Vaim, täiuslik headus, kes oma pühas armastuses kõik on loonud, alles hoiab ja juhib.“ (teoloog O. Tärk). Eelkirjeldatu oli lühike ülevaade Jumalast arusaama kujunemisel kauniks ,,Meie Isaks“! Kuna tänapäeva isa mõiste on tunduvalt devalveerunud, siis paljudel inimestel on raske Jumalat ette kujutada moodsa isana. Mõnedele meenutab sõna isa midagi negatiivset. Mõtleme automaatselt Jumalast kui meie maisest isast. Ka ,,heade“ maiste isade puhul kaasnevad sellega inimlikud maised piiratused. Ega Jumala emana võrdlemine anna paremaid tulemusi. Jeesus kehastas oma Isa inimlikult mõistetaval tasandil. ,,Jeesus ütles talle: Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa.“Jh.14;9.
Kristlased saavad tõelise pildi Jumalast ainult Ta Poja Jeesuse Kristuse kaudu. Olgem siis ka sisuliselt kristlased!
Jüri Puusaag
Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor
