Usk usaldab kedagi, keda ta ei näe ja kes või mis on suurem kui ta ise. Me kõik kasutame igapäevaselt usku. Me usaldame advokaatide kätte oma juriidilised küsimused. Me usaldame pankurit oma finatstehingutes. Me usaldame kirurgi, lubades tal end opereerida. Me usaldame lendurit, kes lennutab meid üle ookeani. Seda kõike vaatamata sellele, et me ei tea täpselt, mida nad teevad ja me ei saa kõigest aru, kuidas nad midagi teevad. Küsimus ei ole, kas me usaldame ja usume, küsimus on kellesse me usume või keda ja mil määral me usaldame.
Me võime lõputult üritada oma elu kontrollida ja turvata, kuid varem või hiljem seisame olukorra ees, kus mõistame, et elu on kõrgem ja suurem kui meie arusaamine, meie rahakott, suhted või võimed. Me ei saa garanteerida siin elus endale mitte midagi. Me ei tea, kas me hingame järgmist hingetõmmetki. Küll on hea, kui meil on selles ebaturvalisuses Jumal, kelle poole usus õhata: ,,Aita mind, siis ma saan abi.“ ja Tema parimat oma elu jaoks usaldada. Oswalt Chambers on ütelnud: ,,Usk ei tea kunagi, kuhu viib tee, millel ta esimese sammu teeb. Kuid ta tunneb Teda, kes sellel teel juhib.“
Miks uskuda Jumalat, kes tervendab ja päästab? Sest ta on lõpuni ustav ja jäägitult armastav. Jeremija laulab nutulauludes ,See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!“ (Nl 3:22-23) Kui väike David usaldas doktorit, kes tegi kõik, et teda terveks ravida, siis on meie eesõigus usaldada Jumalat, kes on loonud taeva ja maa ja kes on meid nii palju armastanud, ,,et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16).
Elus on ja jääb küsimusi, millele me ei saa vastust. Kahtlusedki on usuelu loomulik osa. Kui apostel Toomas kahtles Jeesuse ülestõusmises, siis Jeesus ei hurjutanud Teda, Ta ei pidanud loengut, vaid Ta lasi Toomal ennast puudutada. Me kõik kahtleme aeg-ajalt. On neid, kes loobuvad uskumast Jumalasse. On neid, kes ei jaksa hakkama saada oma valude ja kannatustega. Leiavad selles süüdi olevat Jumala ning kibestuvad. Jeesus ei ole aga ka sellisteski olukordades kellestki kaugel, vaid Ta tahab anda ennast kogeda ja ,,puudutada“. Ma igatsen, Jumal, aita mul igatseda! Ma armastan, Jumal, aita mul armastada! Ma tean, Jumal, aita mul mõista! Ma usun, Jumal, aita mul uskuda! Aamen.
,,Asi pole mitte minu suutlikkuses, vaid minu vastuses Jumala suutlikkusele“ (C. Ten Boom).
Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor Timo Lige
