Ometigi laseb klassikust kirjanik Johann Wolfgang Goethe oma kirjanduslikul kangelasel dr. Faustil kurta: ,,Sõnumit ma küll kuulen, aga mul puudub sellesse usk.“ („Faust“ Tartu Ülikooli kirjastus 2016) Hetkega aga kuuleb elus kibestunud ja tüdinenud Faust läheduses asuvast kirikust ülestõusmispüha koraali ja kuigi tal puudub usk, paneb ta mürgikarika siiski käest.
Kui sügaval inimhinges peitub ülestõusmise lootus! Loendamatud inimesed on rajanud oma elu just Igavese lootusele. Vahel seda enesele ja teistele tunnistamatagi. Põlvkonnad on saanud oma elamisväe ja kosutuse ülestõusmisusu allikast. Miks peaks end edumeelseks tunnistanud põlvkond usuallikal lihtsalt ära kuivada laskma? Pühade võidukoraalid helisevad (enese)suletuse aegadelgi. Rõõmustades ja virgutades tüdinenuidki.
Tee, mis ülestõusmisusu juurde kulgeb pole alati highway. Iga teekond on isiklik ja usutunnetuslik. Jeesus käib me eel ja me püüame Teda järgida. Rohkelt sõnades ja lihtsalt, vähem tegudes, kuid raskelt. Ilmvõimatu on uskuda, et Jumala Poeg oleks surnud. Ei, meie ei otsi elavat surnute juurest (Luuka 24.5) Ta on surnuist ülestõusnud (Apostlite teod 10.40). Ja pole midagi kinnitavamat ja piisavamat kui jüngritele Kristuse ilmututuses antud tunnistus: „Kui Issand [Jeesus] oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele.“ (Markuse 16.19). Ja see rõõmusõnum, mis on kuulutatud kogu loodule (Markuse 16.15) on jumalikult piisav: „kes usub ja on ristitud, see päästetakse“. (Markuse 16.16).
Üks usukogenu on kord kirjutanud: ,,Ülestõusmispüha põhiküsimuseks ei ole mitte see, kas surnud kord üles tõusevad, vaid põhiküsimus on selles, kas mina olen ülestõusnud?“ Just selles, jumalikult provokatiivses küsimuses seisneb Kristuse ülestõusmise kuulutuse väärtus meie jaoks.
„Kord murdnud suured mõttetargad pead küsimuse kallal ,,Milline on maailma kõige suurem saladus?“ Üks öelnud, et see on elutahe. Teine vaielnud vastu, et see on võimutahe. Kolmas arvanud, et see on ilutahe. Neljas seletanud, et esimese arvamus on õige, kuid siiski ikkagi poolik, sest maailma suurim saladus on igavese elu tahe. See tahe ei ole maailm, aga ometigi peitub selles maailma sügavaim saladus.“
Ärgem leppigem pool-tõdedega ega peatugem poolel teel. Olgem ärkvel ja ärksad uus loodu(d) (2 Korintlastele 5.17)! rõõmsalt Tema elu tunnistades: Jah Ta on tõesti üles tõusnud! (Vastus vana kiriklikule ülestõusmispühade tervitusele) Aamen!
Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas
