Uues Testamendis on palju tunnistusi sellest, kuidas algkogudus kippus lähiajal Kristuse taastuleku ootuse pingest väsima.
Teise Peetruse kirja kirjutanu küsib: ,,Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale?“ (2Peetruse 3.4).
Aga ootamisest tüdinuile antakse ka vastus:
„Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.“ (2Pe 3.9)
Nii tuleks Kristuse taastuleku tärmini saladusse jätmist ja kui soovite, määratlematust, mõista rohkem kui Jeesuse meeleparandusmanitsust. Inimesel tuleks oma valikutes arvestada Kristuse taas tulemise vältimatusega, „mitte keegi meist ei tea aega ega tundi“(Luuka 13.35). Tema taastuleku saladusest lähtuvalt ei peaks meist mitte keegi lükkama oma elu ja saatust määravaid olulisi otsuseid tuleviku määramatusesse. Apostel Paulus kirjutab: „Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini.“ (Roomlaste 8.23) „Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada, sest te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel.“ (1Tessaloniklaste 5.1-2), „sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.“(Luuka17.24)
Pühakiri räägib meile maailma lõpu ja Kristuse taastulekuga seonduvatest maistest ja taevalikest tunnusmärkidest: sõdadest, looduskatastroofidest, mässudest, ebaõiglusest ja ei tea kust ilmuvatest valeprohvetitest, kuid konkreetne taastuleku tärmin jääb ometigi lõpuni Tulija endale hoitud saladuseks. „Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.“( Markuse 13.33). Ja inimlik uudishimu, kõike-teada-tahtmine saab vaigistatud. Ja seda kõige paremate kavatsustega. Küsigem enestelt, kas oleksime õnnelikumad, kui teaksime täpselt ette oma tulevikku?
Jeesus kutsub inimest pöörduma. Meeleparandus on justkui tagasi pöördumine, tagasipöördumine kodukaldale, Jumala- Isa juurde. Kuid meeleparandus tähenda tegelikkusest põgenemist, vaid läbi Jumala armus osaks saava oskuse vaadata sellele elule, inimestele ja maailmale uue avarama pilguga.
Jeesuses Kristuses me näeme ja kogeme Jumalat. Temas on Jumala Riik tulnud meie lähedale. Tema läbi kogeme me Jumala armastust. Armastust, mis otsib patuseid, armastust, mis muudab elu.
Armastust, mis paneb armastajad muutma teineteist ja üksteist. Sündinud armastus sünnitab uut armastust.
Ristikirik on Armuigatsejate ja Armusaajate kogudus. Kogudus, mille Issand on rajanud prohvetite ja apostellikule alusele Jeesuse Kristuse teise tulemise tõotusele. Teise advendi pühapäeva varakiriklik nimi on ,,Populus Sion“ – Siioni rahvas, vaata, Issand tuleb rahvaid päästma.“(Jes 30:19, 30).
Kristuse teisele tulemisele kõigi aegade lõpul rajab Kristuse Kirik oma lootuse. „Oh Jeesus Kristus, tule Sa“ (Kiriku Laulu- ja Palveraamat laul 11) laulab advendiaja kogudus.
Aamen!
Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas
