Kuidas ,,ehitada maja”, mis jääb püsima elu tormides?
Maja vastupidavus oleneb mitmest tegurist, sealhulgas ehituse töö kvaliteedist ja kasutatud ehitusmaterjalidest. Maja vajab tugevat alust, vundamenti. Ka ujuv maja (houseboat) vajab head alust, et vee peal püsida. Seal, kus tuult ja tormi esineb, on eriti oluline, et maja katus ja seinad on selle all olevale kindlale alusele kinnitatud (ankurdatud), et tuul ja vesi maja paigast ära ei viiks.
Jeesus räägib maja ehituse võrdpildi oma mäejutluse lõpuks. Ta ütleb, et nii elus kui ka maja ehituse juures on veel üks oluline osa: tuleb panna tähele õiget juhatust elus ja töös (näiteks, arhitekti plaane). Jeesus ütleb, et ,,kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb”, see on võrreldav aruka maja ehitajaga.
Jeesus ütleb, et kui me tema õpetuse järgi elame, siis meie elu saab ehitatud kindlale alusele, mis võib püsima jääda ka elu tormides. Mida oleme kuulnud Jeesust õpetavat? Martin Luther tõlkis Pühakirja rahva keelde selleks, et kõigil oleks võimalik lugeda ja mõista, et me saame usust õndsaks ja see ei ole meist enestest.
Jumala vaim võib meid kõnetada mitmel viisil: Sõna lugemises, kiriku liturgias, sõnades, laulus või palves. Võib olla oleme kogenud ka Looja kõnetavat puudutust meie hinges looduse keskel viibides, linnulaulus, puude sahinas või merekohinas. Inspiratsioon aga Jumala Sõna lugemise juures on imeline kink, et teatud sõna-mõte võib hakata kõlama meie hinges. See võib panna meid vahel küsima küsimusi või aidata leida midagi, mida me pole ehk enne tähele pannud.
Niisiis Jeesuse sõnad suunavad meid nägema, et isegi tuulte käes ja tormis püsimajääva maja ehitus oleneb esmalt olulise elu-õpetuse tähele panemisest. Kas oleme avatud Issanda õpetavatele sõnadele? Kui me ei arvesta Jeesuse sõnadega meile, siis võime saada nende sarnasteks, kes oma maja ebakindlale pinnasele ehitasid.
Piibliloo alguses on lugu Aadamast ja Eevast, kes kuulsid, mida Jumal neile rääkis, aga nad ei teinud selle järele. Hiljem, õhtu vilus kuulevad nad Jumalat kõndivat paradiisiaias, kes on neid otsimas. Neid valdab hirm ja nad püüavad end peita põõsaste vahel. Jumala kutse sõnad toovad neile meelde nende omad vead ja nende süda mõistab neid hukka. Jumalal aga on hoopis siiras soov inimesega vahekord taastada ja neid aidata. Jumal rakendas päästeplaani, et kord taas inimese vahekord Jumalaga saaks taastatud. Tal on head plaanid meie eluks. ,,Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ (Jer.29:11)
Jeesus kutsub meid teda kuulama ja õpetatut oma ellu rakendama. Kui meil on küsimusi, siis olgem avatud otsima vastust. Kujutage ette, kui Aadam ja Eeva oleks küsinud mõnd selgitavat küsimust: „Looja, miks on see nii, et me ei tohi selle hea ja kurja tundmise puust süüa? Kas sa võiksid meile rohkem sellest rääkida?“ või, „Issand, me kohtasime täna üht huvitavat looma, kes ütles, et me ei sure, kui me sellest keelatud puust sööme. Kuidas see nii saab olla?“ Kui me ei küsi ega otsi, kuidas leiaksime siis vastuseid?
Tänapäeval on meie ümber ehk liiga palju sõnu, mida kuuleme ja lugeda võime. Andku Jumal meile mõistust tähele panna, mis on oluline. Olgu meil aga ka avatust küsida (to be curious) ja õppida tundma seda, mida me enne pole mõistnud. Kutsun teid kõiki võtma aega ka Jeesuse mäejutlus uuesti läbi lugeda. (Mat.5-7)
„Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.“ (Lk. 11:28).
Pastor Andres Rebane, Vancouver, BC
