Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks

„Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest. Ja ta jüngrid küsisid temalt: ,,Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?”  Jeesus vastas: „Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod. Me peame tegema selle tegusid, kes minu on saatnud, niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha. Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus.“

Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi ja ütles talle: ,,Mine pese end Siiloahi tiigis!“ ,,Siiloah“ on tõlkes ,,Läkitatu“. Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana…. Jeesus ütles: ,,Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.“ Seda kuulsid mõned variseridest, kes olid tema juures, ja ütlesid talle: ,,Kas meiegi oleme pimedad?“ Jeesus ütles neile: ,,Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: ,,Meie näeme“, siis jääb teie patt teile.“ Joh 9:1-41.

See on huvitav lugu, kuidas Jeesuse imeteo läbi saab pime nägijaks. Pimedana sündinud inimese ihu silmad avanevad ja võime jälgida, kuidas selle inimese vaimsed silmad avanevad aru saamaks, kes Jeesus on.

Nägemine on kui meile antud imeline kink. See on võime vaadata oma silmadega ja näha, mis on lähedal ja kaugemal, võime lugeda ajalehte, jälgida inimesi, või hoopis imetleda kaunist tähistaevast ja virmaliste lendu. Võiksime siin ka rääkida sisemisest või südamega nägemisest, ka nägemusest eluks (vision for life) ja arusaamisest (insight).

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more