Kõigepealt lugu ise: noormees, kes paistab esmapilgul igati eeskujulik, küsib Jeesuselt, kuidas ta paradiisi pääseb. Jeesus loendab ette rea käske ja keelde, mida üks õige jumalakartlik inimene peab silmas pidama. Noormees kinnitab, et nii on ta noorest peast saadik ka teinud, mille peale Jeesus käsib tal kogu oma vara maha müüa ja Temale järgneda. See aga saab noormehele saatuslikuks. Siis ütleb Jeesus, et lihtsam on kaamelil minna läbi nõelasilma, kui rikkal pääseda paradiisi.
Palju on räägitud sellest kaameli ja nõelasilma metafoorist, vähemalt isamaal. Levinud arusaam on, et Jeesus laidab jõukuse täielikult maha. Tasub vaid paari järgmist salmi lugeda, et mõista, et see väide ei pea paika. Nimelt loeme 27. salmist, et kõik on Jumalale võimalik, ka kaamel läbi nõelasilma ajada. Kes on veidigi rohkem Pühakirjaga sina peal, teab väga hästi, et Jumala kõikvõimsuse nentimine on selles valdav.
Seega pole noormehe probleem tema varanduses endas. Häda on selles, mida see mammona talle tähendab. Tema omandid ja kõik, mis sellega kaasas käib, ongi tema jumal. Tõenäoliselt on ta varanduse kokku ajamise oma väärtuste püramiidi tippu asetanud ning ta ei pruugi isegi sellest ise teadlik olla. Jeesus aga üritab noormehele (ja ühtlasi lugejale) selgeks teha, kes tegelikult sellel kohal peab paiknema – Jumal. Teisisõnu, Jeesus nendib, et kuigi noormees peab kinni mitmest teisest käsust, siis kõige tähtsam ehk esimene käsk („Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.“) käib talle üle jõu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
