Kas peaksime ,,Issanda päeva“ tulekut kartma või rõõmsalt ootama? Kahjuks või õnneks me kõike ette täpselt ei tea, aga meid kutsutakse valmis olema seda päeva oodates.
Kalendrit ja kella kasutades arvestame aegu ja päevi kronoloogiliselt. Et aga valmistada end tulevaste sündmuste jaoks, peame tähele panema ka aegade sisulist tähendust ning võimalusi siin ja praegu. Kreekakeelne sõna „Kairos“ (õige või kriitiline hetk) viitab olulisele hetkele või teatud tunnusega tähistatud perioodile, võimalusele. Kui paneme tähele aja momentide tähendusrikkust ja võimalusi, siis võime leida, et ei olegi tähtsusetut aega.
„Issanda päev“ Piibli põhjal on seotud Kristuse, Messia, taastulemisega. Kõik saavad teda nägema. Piibel räägib, et siis Jumaliku tõe valgus toob ka inimeste varjatud teod esile ja Jumala kohus otsustab kõigi, nii elavate kui ka surnute üle nende tegude järgi. (Rm. 2:1-11; 2Pt.3:10) Vanas ja Uues Testamendis on Issanda päevast kirjutatud, et see tulemata ei jää, kuigi selle täpset aega ei ole antud inimestele teada. (Mt.24:36)
Tundub vahel, et õigluse mõiste on maa pealt kadumas ning siirast usku Jumalasse ja tema tõotustesse on raske leida. Kus on see Jumala kohus, kui nii palju kurjust ja Jumala pilkamist on maailmas? Miks inimestel, kes teevad halba ja elavad ebaausalt, siiski kõik hästi paistab minevat, kuid need, kes püüavad õiglaselt elada, kannatavad? Ma ei tea.
Jumala sõna aga kutsub meid üles, et me oleksime valmis, kui Issanda päev tuleb. Meid on kutsutud tähele panema aja märke selle päeva lähenemisest.
Paulus tuletab meelde, et Kristuse armust oleme Valguse ja päeva lapsed. Meie osa on elada nii, nagu on kohane valguse lastele. ,,Te ei ole pimeduses.“ Jumalik valgus juhatab meid õigele teele. Kui elame Jumala juhatust arvestades, siis me ei pea ka häbenema, kui Issanda päev kord tuleb.
Meile on antud Jumala sõjavarustus, sealhulgas ka usu ja armastuse kaitse rüü ja pääste kiiver. (Ef 6:13-18). Paulus tuletab meile meelde, et me ei ole üksi ja on hea, kui üksteist ikka kinnitame ja üles ehitame Jumala Sõna põhjal. ,,…Ärge kartke…“ (Lk 21:9).
Kuigi see suur päev Jumala kohtuga seisab veel ees, on meile antud meie elu päevad, mis igaüks on oma sisu ja väärtusega. Mis oleks, kui me suudaks iga päeva võtta kui kingitust Issanda käest? Algkogudusele sai nädala esimene päev (pühapäev) armsaks, sest nende Issand, Jeesus Kristus, oli pühitsenud selle surnuist üles tõusmisega ja uue, igavese elu esile toomisega kõigile neile, kes temasse usuvad. Nad kogunesid igal nädalal apostlite õpetust kuulama, Issanda surma mälestama leiva murdmisega ja nad kuulutasid Issanda päevast, mil Jeesus jälle tagasi tuleb.
Piiblist loeme ka Hingamispäevast (Sabbath), mis on ka kutsutud kui ,,Issanda päev“. Neljas käsk räägib selle päeva pühitsemisest. See tuletab meelde Jumala usaldamise olulisust, et rahu ja hingamise leiame Issanda juures. (2 Mo 20:8-11; Ilm.1:10) ,,Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees.“ (Hebr 4:9)
Me ei pea elama mitte hirmu all, sest Jumal ei ole meid asetanud viha alla, vaid tahab, et meil oleks elu Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kes meie eest on surnud. Olge kained ja riietugem siis usu ja armastuse kaitse rüüga ning pääste lootuse kiivriga.
„Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!“ Ef 5:15,16. ,,Issand Jeesus, tule“ ,,Maranatha.“ (Ilm 22:20; 1Kor 16:22)
Pastor Andres Rebane, Vancouver, BC
