See jõuluaeg toob elevust ja rõõmu meile kõigile, eriti lastele. Jõuluevangeelium kutsub meid kõiki osa võtma sellest, millest kuulutasid juba inglid jõuluööl: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ (Lk.2:10,11)
Mis toob (või tooks) meile rõõmu? Mille üle oleme tänulikud?
Tom Bodett kirjutab, et „öeldakse, et inimesel on selles maailmas tõeliselt õnnelikuks saamiseks vaja ainult kolme asja: kedagi, keda armastada, midagi, mida teha, ja midagi, millele loota.“
Piiblist võime lugeda, et Jeesus tuli, et meie õndsaks saaksime. Ta kutsub meid armastama üksteist nii nagu Jumal meid on armastanud, et siis meiegi võiksime täielikust rõõmust osa saada. „Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.“ (Jh.15:9-13.)
Mõelge, Jumal, kes on loonud taevad ja maa, kes on asetanud tähed nende seatud teed käima, on saatnud oma ainusündinud Poja, Jeesuse, et meie, inimestena võiksime leida rahu ja rõõmu. See, kes on kogu loodu looja, tuli Jeesuses meie keskele elama, et tema kaudu me õpiksime tundma armastavat Jumalat ja saaksime leida rahu ja rõõmu oma hingedele.
Kord kuulutasid inglid jõuluööl karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu….“ Miks siis ikka on veel maailmas nii palju halba, rahutusi ja rõõmuta elu? Miks on nii palju inimeste vahelist viha ja vaenu?
Võib olla on see sellest, et unustame, et see inglite rõõmusõnum oli Jeesusest kui meie päästjast, kelle kaudu võime leida rahu ja rõõmu. Piibel räägib, et põhjus on seotud inimkonna vaimse olukorraga, sest me oleme kõik Jumala aust ilma, oleme patused ja vajame Jumala armu ja abi, et suudaksime oma elu muuta.
Advendiajal loeme ka Ristija Johannesest, kelle sünnipäeva tähistame jaanipäeval (24. juuni). Ta oli Jeesuse sugulane oma ema Eliisabeti kaudu. Johannes kutsus inimesi oma elu muutma ja õigesti elama. Ta rääkis otse nii riigi juhtidele kui ka lihtinimestele, et nad peavad ausalt ja õiglaselt elama ja kutsus neid ristimisele. (Luke3:7-18) Jõulusõnum rõõmust on ikka veel selles, et me oma südamed valmistaksime Jeesust vastu võtma kui meie päästjat ja õnnistegijat.
Jeesus kuulutas ka meeleparandust (Mk.1:15), et võiksime vastu võtta seda, mida Jumalal on meile anda. Teiste sõnadega, tee rõõmu lättele võime leida selle kaudu, kui pöördume ära halvast ja palume Jumalalt abi oma elu muuta, pannes tähele tõe sõna noomitust ja juhatust oma elus. Saagu siis Jeesuse sõnad ka meie juhatajaks. Olgem valmis oma elu nende järele ka muutma.
Jumala arm on tulnud meile Jeesuses ja tahab, et me mõistaksime Jumala armastust meie vastu. Jeesus Kristus on tulnud näidates meile tõe valgust ja Jumala armu.(Jh. 1:14) Kui otsustame Jeesust järgida ja temast õppida, siis võime ka osa saada sellest armust ja andestusest, mis meile avaneb Jeesuse elu, surma ja surmast ülestõusmise läbi. Jeesuses võime leida rõõmu lätte.
Advendiküünlad, mida süütame, tuletagu meile meelde taevaseid elu väärtusi, mida võime siin igapäevases elus tunda ja jagada – lootus, rahu, rõõm ja armastus. Jeesus tuli meile neid vaimseid väärtusi õpetama. Need on kui taevased kingid meile ka täna Jõululaps Jeesuse kaudu.
Usun, et Jeesus suudab meid aidata meie elu muuta, rahu ja rõõmu meie hinge ka tuua. Avagem oma südamed Jumala armastusele sel kaunil jõuluajal, nii nagu ühe laulu sõnad ütlevad:
„Ära uksi lukku pane, lase jõulusära tuleb, sinu maja valgustab.
Ära oma kambrit sule, süüta küünal, las ta põleb, sinu hinge soojendab.
Ära südant lukku pane, palu jõululast, ta tuleb, sinu elu õnnistab.“
(muusika: Heldur Tooming; sõnad: Ilmi Liik)
Pastor Andres Rebane, Vancouver, BC
