Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks“, „teeradade käidavaks tegijaks“.
Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu, siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.“ Isaiah 58:9b-14.
Me tahame kuulda head rõõmustavat sõna Issandalt, tunda rõõmu oma puhkepäevadest ja kasutada Piiblist õpitud printsiipe oma kehalise hea vormi hoidmiseks. Tore on, kui meid veel teataks nendena, kes ei hülga Jumala õiglust. (Jes 58:2,3) Aga kas oleme avatud kuulama, kui Issand tahab meid õpetada või isegi noomida?
Jesaja raamatu 58. peatükis Jumal andis aga prohvetile jagada karmid sõnad oma rahvale, öeldes et nad olid mööda lasknud märgist ja polnud teinud seda, mida Jumal nendelt oli oodanud.
Võime lugeda, kuidas see jumala rahvas oli justkui pettunud Jumalas. Nad olid tegemas omalt poolt seda, mis peaks justkui õige olema. Nad paastusid ja pidasid hingamispäeva, nad otsisid Issanda lähedal olu, Jumala teid ja õiglust temalt. Rahvas palvetas, aga Jumal ei paistnud nende palveid kuulvat.
Mis oli juhtunud? Kõige selle rahva näiliselt õige tegevuse juures oli midagi puudu. Seal oli midagi, mille kohta Pühakiri kasutab sõnu ,,üleastumine“ ja ,,patt.“ (Js 58:1) Mida siis ootas Jumal oma rahvalt?
Sõna prohveti kaudu rahvale tuletab meelde, et Jumal ootab, et elaksime Tema meele järgi. Meie soovime aga, et meie tegemistel oleks kordaminek nii, nagu meile meeldib.
Jesaja kirjutab, et rahvas otsis Jumalat ja arvas, et nad on õiglased ega saanud aru miks Jumal neid ei märka? (Jes 58:2,3) Nad pidasid küll paastupäeva ja ka hingamispäeva, aga kasutasid neid päevi nii kuidas neile meeldis.
Jumal kutsus rahvast tähele panema ja tegema, mis Temale meeldiks: ,,päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked …“. Ta tahtis, et ta rahvas murraks oma leiba näljasele ja hoolitseks viletsate ja kodutute eest. (salmid 6,7.) Issand kutsus oma rahvast ka hingamispäeva õieti hindama, et nad siis ka tunneksid rõõmu Temaga osadusest. (salmid 13,14)
Jumal ei oota oma rahvalt ülejõu käivat. Ta kutsub inimest kuulama ja mõtlema, mis oleks Jumalale meelepärane ja tähele panema, armastama oma ligimest. Jeesus kutsub meid armastama Jumalat (kes meid armastab) kogu oma südame, hinge ja mõistusega ja armastama oma ligimest nagu iseennast. (Mt 22:39)
Me tahame ja usume, et Jumal on halastaja, armuline ja kuuleb meie abipalveid. Jumal on tõesti helde ja hea. Ta tahab meile head jagada (Jer 29:11). Usun, et Issand ootab, et teeksime teistele ka seda, mida me ise ootame – olema lahked (be kind), abivalmis teenima, avatud andestusele. Jeesus ütles: ,,Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.“ (Mat. 25:40)
Me ei saa oma tegemiste ja eluga iial Jumala armu ise ära teenida, ,,sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma ning mõistetakse õigeks täiesti muidu, tema armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses,“ (Rm. 3:23,24) Issand aga ootab, et tema rahvas peaks olulist olulisena elades Jumalale meelepärast elu, ja hindaks Jumala armuandi, mis on antud meile Kristuse läbi.
