Oleme Jumala armu ja abiga pühitsemas Lõikustänupüha, mis juhib meie mõtted tänule ja tänulikkusele Jumalale. Mille eest siis toome tänu? See püha tuletab meile meelde, et tänu põhjuseks on selle aasta lõikus, et nii koduses Eestis kui siin Kanadas on vili ja saak salvedesse kogutud. Muidugi on siis ka palju inimese tööd ja vaevanägemist, kuid ilma Jumala headuse ja helduseta ei oleks meil igapäevast leiba laual. Just selle eest toomegi tänu Issandale ning loodame ja palume, et Tema arm jääb õnnistama nii külvi, lõikust kui aitadesse kogumist kõigil tulevastel aegadel.
Usuisa Martin Luther tõlgendab oma katekismustes mõistet „igapäevane leib“ aga väga avaralt. Ta räägib selle koha peal heast ilmast, tervisest, naabritest jne. Lutheri jaoks on igapäevane leib kõik see, mida inimene vajab oma igapäevaseks eluks ja toimetulemiseks. Siingi võime teinekord mõelda, et oleme ise oma elu peremehed ning võlgneme kõige eest tänu vaid endale või siis paremal juhul oma ligimesele. Ometi on siis suur tänupõhjus Jumalale. Alles eelmine pühapäev tuletas meie meelde Jumala hoolitsust, mis tähendab nii seda, et meie ei pea oma elu ja selleks vajaliku üle muretsema, küllap aga sedagi, et saame kõige eest olla tänulikud Issandale, sest Tema peab tõepoolest hoolt meie eest.
Ent nii nagu on põhjust tänada ja kiita Jumala heldust ja headust kõige selle eest, mida vajame igapäeva eluks, enamgi veel oleme kutsutud tänule Tema igaveste andide eest. Neist kõige olulisem on vaieldamatult pattude andeksandmine Jeesuse Kristuse ristiohvri läbi. Taas ütleb meie usuisa, et seal, kus on pattude andeksandmine, seal on ka igavene elu ja õndsus. Arusaadavalt peavad need annid meile osaks saama ja see osaks saamine toimub usu läbi, mis on Jumala Püha Vaimu üks suurimatest andidest. Nõnda samuti nagu ka lootus ja armastus. Samuti on rahu üks Jumala suurtest andidest meile selles rahutus maailmas. Kõigi nende ja veel paljude teiste igaveste andide eest saame Issandale tuua oma tänu.
Ent alguses toodud salmikene Taaveti lauludest juhib meid tänama ka selle eest, kes Jumal on. Tavaliselt oleme me harjunud Teda kiitma ja tänama selle eest, mida Ta annab – oleme justkui palunud enam Jumala käsi kui Tema palet. Ja siiski on väga oluline mõtiskleda tänus just selle üle, kes Jumal on. Ta on hea ja armuline. Ta on halastaja, andeksandja, rikas heldusest ja pika meelega, nagu kirjutatakse meile Piiblis. Eelkõige on Jumal aga armastus. Tema olemuse sügavaim määratlus on armastus, mis jääb igavesti kestma. Võime Jumala armastusest alati osa saada, kui tuleme lapsemeelses usalduses Tema juurde, olgu siis hingel rõõm või raskus.
Kallid sõbrad! Mõelgem pea saabuval Lõikustänupühal Jumala kõigile headele andidele, eelkõige aga sellele, et Tema on armastus. Kui oleme saanud aru, et Jumal on armastus ning seda ka isiklikult kogenud, ei lõppe tänu kunagi.
Õnnistatud elu Jumala armastuses ja tänulikku meelt, kallid õed ja vennad!
Põhja-Eesti ja Diasporaa piiskop Ove Sander
