Marta võttis Jeesuse vastu oma koju, teenis teda valmistades talle süüa-juua ja mõtles, kui mu õde Maarja mind veidi aitaks, siis saaksime palju kiiremini toidulaua valmis ja kõik oleksid õnnelikud. Maarja aga istus Jeesuse jalge ette maha ja kuulas, mida Jeesusel oli öelda.
Kumb on olulisem, kas külalist kuulata või teda teenida mitmesuguste toimetamistega? Mida Jeesus ootas, et Marta ja Maarja talle jagaksid?
Vahel võime arvata, et teame, mis kellelegi on vaja ja siis pettume, kui see „keegi“ ei pea seda oluliseks, mida me oleme neile teinud, toonud. George Bernard Shaw kirjutas: „Ära tee teistele nii, nagu sa tahaksid, et nemad sulle teeksid. Nende maitsed ei pruugi olla samad.“ Hea on, kui püüame mõista esmalt, mida keegi soovib, enne kui teistele midagi teeme.
Meie elu harjumused ja rutiinid võivad vahel tunduda nii olulised meile, et me ei oska teistmoodi mõtelda. See võib kahjuks viia ka teisi halvustama ja isegi „sõdu“ pidama selleks, et jalule seada „õiglust“ meie oma pilgu läbi.
Marta ja Maarja mõlemad võtsid Jeesuse vastu oma koju. See oli suur rõõm, et Jeesus tuli nendega aega veetma teel Jeruusalemma. Mõtelge, kui see meiega juhtuks. Mida meie teeksime? Kas suudaksime olla Jeesusega ja lihtsalt teda kuulata? Või oma ärevuses püüaksime ka pakkuda, anda ja valmistada talle midagi? Vahel meie pingutused ja muretsemised ei lase meid olla vabad, kuulata teisi siiralt ja südamest. See võib juhtuda, et kõigi tegemiste ja toimetamiste keskel me ei leia aega selle jaoks, mis on tõeliselt oluline.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
