Pardal on kolm langevarju, inimesi aga neli. Piloot selgitas, et kuna tal on naine ja kolm väikest last, peaks tema saama ühe langevarjudest. Ta võttis langevarju ja hüppas lennukist välja. IT-spetsialist teatas uhkelt: ,,Mina peaksin saama ühe langevarjudest, sest ma olen maailma kõige targem inimene ja kõik vajavad mind.“ Temagi haaras langevarju ja hüppas. Pastor pöördus kurva naeratusega skaudi poole ja ütles: ,,Sina oled noor ja mina olen elanud täisväärtuslikku elu. Sina võta viimane langevari ja mina jään lennukisse.“ Skaut vaatas pastori poole ja ütles: ,,Rahunege, härra, maailma kõige targem mees haaras just välja hüpates minu seljakoti.“
Me oleme astunud aasta kõige pimedamasse, aga samas kõige ilusamasse aega. See on aeg, mil meie ellu maalitakse eriti kontrastselt see, kuidas pimedus peab taganema valguse ja külm soojuse ees.
See on aeg, kui teiste aitamine ja teiste märkamine ei tundugi millegi imelikuna, vaid pigem loomuomasena. Hoolida on hea.
Tänane piiblitekst räägib Jeesuse tulemisest meie keskele alandliku Kuningana. Mida muud kui alandlikkust nõuab kõikvõimsa maa ja taeva valitseja saamine piiratud inimeseks, sündides kuulsusetult ja suurema tähelepanuta, elades kuulujuttude aluseks oleva rändjutlustajana, olles pidevalt tagakiusatud ja rünnatud, lastes ennast piinata, mõnitada, alusetult süüdi mõista ja tappa.
Jah, me teame, et Ta tõusis üles. Me teame, miks ta seda tegi, aga see kõik nõudis määratult palju alandlikkust.
Tänane ühiskond ei soosi alandlikkust. Alandlikkus on pigem nõrkus. Naljalugu, millega mõtteid alustasin, viitas tõsiasjale, et pikas perspektiivis jõuab alandlikkus alati kaugemale kui uhkus ja upsakus. Apostel Jaakobus kirjutab: „Alanduge Issanda ette, siis tema ülendab teid.“ (Jk 4:10).
Jeesus õpetab: „Sest igaüks, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse.“ (Lk 14:11) Tark Saalomon lisab: „Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.“ (Õp.22:4) Ei tohi unustada, et saatan visati taevast välja just uhkuse pärast ja Jeesus on Isa paremal käel alandlikkuse tõttu. Vahel tähtsusetuna tunduv hoiaku ja mõtteviisi erinevus võib tuua meile väga erinevad saatused. C.S. Lewis on ütlenud, et ,,uhke inimene vaatab alati kõigele ülevalt alla. See tähendab, et ta ei näe kunagi midagi, mis on temast kõrgemal“.
Alandlikkus ei ole enese haletsemine või enese kaotamine. Timothy Keller sõnastab alandliku elu saladuse nii: „Ma olen nii ekslik, et Jeesus pidi minu eest surema, ja samas nii armastatud ja väärtuslik, et Jeesus oli rõõmuga valmis minu eest surema.“ Alandlik elu on oma puudulikkuse sügav tunnetamine. Kuid see on ümbritsetud julge enesekindlusega, et meid armastatakse vaatamata sellele piiritult ja tingimusteta. See mõjub samal ajal purustavalt nii uhkeldamisele kui ka enesehaletsusele.
Me ei saa ennast pidada kellestki paremaks, sest oleme kõik võrdselt sõltuvad Jumala armust. Me ei pea ka kellelegi midagi tõestama, sest meie väärtus on juba määratud Jumala armastuses. Alandlikult julget ja rõõmsat advendiaega!
Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor Timo Lige
