Pärast pikka arutelu otsustas kohus, et mees on siiski süütu ja kohtunik palus sekretäril kirja panna kohtuotsus: ,,Armu anda, mitte tappa!“ Sekretär kirjutas: ,,Armu anda mitte, tappa!“ Lähtuvalt kirjapandust hukati mees järgmisel päeval. Üks koma otsustas mehe elu.
Piiblis räägitakse armust, kui millestki heast, mida me pole ära teeninud. Kui taas kohtusaalist paralleel tuua, siis oleks arm see, kui oleme sooritanud kuriteo, aga me ei pea selle eest karistust kandma. Tunneme kõik Eesti kultuuri juurteksti - A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigust“. See on lugu, mis on täis inimlikku traagikat. Vaatamata sellele või võib-olla hoopis selle tõttu, et teoses on olulisel kohal ka vana ja paks must raamat, mida Andres ikka ja jälle luges. See, mida Andres otsis, oli tõde ja õigus. Algul pigem tõde. Lõpus rohkem õigus. Ta otsis oma õigust, mis õigustas mingis olukorras isegi tõe osas kompromisside tegemist. Kui tõe otsingutel ei kohtuta armuga... või õigem oleks öelda, et kui tõeotsingu teekonnale ei asuta koos armuga, saab tõest ja õigusest vaid relv meie enda õigustamiseks ja teiste hukkamõistmiseks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.