Paar päeva tagasi ilmus ,,National Postis“ intrigeeriva pealkirjaga artikkel ,,Pekstud, kuid alistumatud“. Juttu oli ukrainlaste kangeslaslikust vastupanust Vene agressioonile. Rahvas on vaatamata kannatustele näidanud üles enneolematut kannatlikkust.
Kristlastena elame praegu kannatusajas, millega meenutame Kristuse kannatusi ja kannatlikkust. Jaakobus toob esile omaaaegseid prohveteid kannatlikkuse eeskujudena. Ta otse ütleb välja: ,,Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke! Kannatlikkuse teema läbib kogu Piiblit. Omaaegne Tartu Ülikooli koguduse õpetaja Ralf Luther on kirjutanud kannatlikkusest oma 1939. aastal ilmunud Uue Testamendi sõnaraamatus. Tsiteerin tollases muutmata sõnastuses: ,,Kreekakeelne sõna ,,hypomone“ tähendab õieti ,,all olema“. Kuid ometi mitte nii, et lastakse tahtejõuetult sündida kõik, mis aga tuleb; vaid nii, et vastumeelsete olukordade ja vaenulikkude vägede surve all peetakse kinni oma veendumustest ja loodetakse vabanemist. Kannatlik kummardub aukartuses jumaliku tahte ülemvõimu ees, kui talle on peale pandud raskusi kanda (ta ei põgene eest), kuid tõuseb pärast ja seisab jälle sirgelt püsti, eriti inimeste ees, ega kaota kunagi lootust. Paljudes kohtades on parem seda kreekakeelset sõna tõlkida: vahvus, kindel meel, vastupidavus, püsivus. Jak.5;11 on õige tõlkida: ,,Vaata, me kiidame õndsaks neid, kes püsivad“.
Jeesuse sõna Mt.24;13 kõlab nii: ,,Kes otsani jääb püsima, see pääseb.“ Kannatlikkus kasvab usust. ,,Kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks“ Jk.1;3. Kannatamatus ateismist ehk jumalatusest. Kannatlik kannab oma koormat suure rõõmuga, kannatamatu ükskõiksusega.“ Pidage lausa rõõmuks, mu vennad,kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse“ Jk.1;2. Kannatlik võidab mitte hädavaevalt, vaid suure ülekaaluga. Verises võitluses usu ja uskmatuse vahel, maailmakriiside märatsevas segduses on ta enam kui võitja! (Rm.8;34-39). Selles mõttes on allolija hoopis pealseisja! Kannatlikkus väljendub mõnikord ka selles et jäetakse relv jala juurde ootama, kus kõik asjaolud sunnivad pealetungile, et loobutakse silmnähtavalt suurimas tegutsemisvajaduses igasugusest ettevõtlikusest, kuni saabub kindel käsk (Jh.11;6). Kus räägitakse Jumala kannatlikkusest, seal ei seisa kreeka keeles kunagi ,,hypomone“, vaid enamasti ,,makrothymia“ (pikk meel) või ,,anoche“ (eneses pidama)“. Kas pole huvitav sõnastus!
Tänane tekst räägib ka kannatuse ja pika meele eeskujust teistele. Rick Warren on kirjutanud huvitava artikli apostel Pauluse kannatustest ,,Do Not Waste Your pain“. Paulus väidab, et tema kannatused kannavad positiivset vilja teiste eludes. 2.Kr.4;15.
Kes on olnud meie kannatusis parimad nõuandjad? Kindlasti need, kes on ise maitsenud kannatusi!
Elus õpime rohkem oma kaotustest kui võitudest. Prantsuse vanasõna ütleb: ,,Vaprate tugevus on pärast kukkumist uuesti jalule tõusta!“ Ristil surmatud Kristus on selle elavaks näiteks!
Viljakat jätkuvat paastu ja kannatusaega!
