Eestlane ütleb: ,,Külvad tuult, lõikad tormi.“ Tark Saalomon lisab: ,,Kes külvab ülekohut, lõikab viletsust…“ (Õp 22:8) Paulus võtab selle kokku halastamatu tõega: ,,Gl 6:7 ,,Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab“.
Vahel me elame oma elu kontekstis illusioonis, et külv ja lõikus ei ole omavahel seotud. Loomulikult ei tähenda külv alati lõikust, sest on palju tegureid, mis seda protsessi mõjutavad – ilmastik, maapind, seemne kvaliteet, välised tegurid… aga mitte midagi ei sünni, kui seemet ei külvata ja igas seemnes on peidus just sellele viljale või puule iseloomulik elu.
Meile meeldiks kui külvaksime laiskust ja lõikaksime küllust, külvaksime ebatervislikku toitumist ja eluviise ning lõikaksime füüsiliselt täiuslikku keha, külvaksime kõike, mis seotud selle maise eluga ning lõikaksime vaimulikku kasvu ja arengut. Paulus ütleb: ,,Ärge eksige!“ Ehk ärge olge rumalad, mida sa külvad, seda sa lõikad.
Tänane Piibli tekst räägib samuti külvamisest. Jumal on kes külvab, Tema Sõna on seeme ja meie oleme põllumaa. Just sellise analoogia tõi ka Jeesus tähendamissõnas külvajast, kui ta rääkis põllumehest, kes läks hommikul külvama. Nii nagu meie esiisad tegid. Külvivakk ühes käes ja teise käega võtab vakast viljateri ning heidab need laia kaarega maapinnale.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
