Öeldakse, et puuris lind ei laula. Lind laulab vabaduses. Nii võib olla ka inimesega. Sisemiselt vaba inimese seest tõuseb laul. Ja see võib ka teistpidi toimida - laul võib aidata inimest saada sisemiselt vabaks.
Kui Iisraeli rahvas koges Punasest merest läbiminemise imet, siis teisele kaldale jõudes võttis Mirjam trummi, naised tantsisid ja rahvas laulis kiituslaulu. Samuti on kirjapandud sellest ajast Moosese võidulaul. Samas kirjeldab psalmist 137. laulus Iisraeli rahva vangipõlve viimist ja laulab: ,,Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled. Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: „Laulge meile Siioni laule!“ Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?“ Eestlased armastavad ikka ütelda, et me laulsime ennast vabaks. Kuigi ilmselgelt tegid olulisema töö siiski poliitikud, üldine maailma poliitiline olukord ning kõige selle taga oli Jumala arm ja ime, olid öölaulupeod siiski midagi sellist, mis liitsid Eesti rahva kokku. Lauldes. Naljaga pooleks öeldes võiksidki eestlased rohkem laulda kui rääkida, sest rääkides oleme kiired üksteisega vaidlema, üksteist halvustama, haiget tegema ja maha tegema.... lauldes on meil enamasti pilk millelgi suuremal. Millelgi, mis meid ühendab.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
