Need on erilised hommikud. Eriti, kui mõtlen meie neljale tütrele, kellest noorim veel viimast aastat ülikoolis õppimas. Nende jaoks oli eriti oluline, kelle kõrvale istuma saadi. Üldiselt oli see juba ette kokku lepitud. Aga õpetaja võis oma mõtetega vahele tulla.
Olen ka ise üle 17 aasta taas kooliõpetaja rollis. Kohila Mõisakool on kristlik erakool ja tuleb tunnistada, et olen elevil. Eelseisvale kooliaastale ja kuuenda klassi lastele mõeldes.
Kuid natuke mõtet laiendades. Eesti vanasõnas öeldakse, et inimene õpib niikaua kui elab. Uued olukorrad sunnivad meid õppima. Mõeldes taasiseseisvumise päevale, mida äsja tähistasime, oleme pidanud kogu rahvana õppima elama nn vabas maailmas. Saame aru, et tegelikult päris vaba maailma pole olemas. Poliitika, majandus ja ideoloogiad nõuavad elluviimiseks kokkuleppeid. Suurele osale rahvast on see peaaegu paratamatus. Kuid kõige selle juures on võimalik leida oma tee. Ütleksin veelgi enam, et lausa vajalik leida tee, mis lähtub südametunnistusest ja meie sügavatest isiklikest veendumustest. Sellest, mida peame tõeseks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
