Inimloomuses on ennast (sageli alateadlikult) ümbritseda inimestega, kes on meile ühel või teisel moel kasulikud. Meile meeldib olla sõber rikaste, ilusate ja kuulsatega. See lisaks otsekui meilegi veidi lisaväärtust. Rikaste ja mõjuvõimsate inimeste probleem on sageli see, et nad on ümbritsetud inimestega, kelle tegelikke motiive on raske hinnata. Iial ei tea, kes tegelikult sinust hoolivad ja kes on sinuga vaid sellepärast, et see on nendele kasulik. See on nii täna ja see oli nii ka Jeesuse ajal.
Jeesus ütles tänase piibliteksti sõnad viimase kohtu ja heategemise kontekstis. Ta räägib sikkudest ja lammastest. Ühed on, kes saavad olla kord igavikus Temaga ja teised on igavesti Temast lahutatud. Ja lahutava parameetrina toob ta head teod nende suhtes, keda maailm peab kõige tähtsusematuteks - ,,pisemad vennad“. Suur oli jüngrite jahmatus, kui Jeesus ütles, et üks heategu selle ühiskonna nõrkadele ja väetitele on heategu Temale. Jeesuse hinnangul on tõeline heategevus see, kui vasak käsi ei tea, mida parem teeb. See on hoiak, mis ei oota tehtud heateost isegi mitte kaudset kasu (teiste heakskiit või hea enesetunne) endale.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
