Mind hakkas huvitama aga selle kristlik sisu, täpsemalt teoloogiline pärand. Mis on selle tähtpäeva tegelik taust? Siin ma ei pea silmas mõnda ajaloolist seika või riigimeeste poolt kokku lepitud kuupäeva ja sellega kaasnevaid talitusi. Mind huvitab, mis on tänupüha fundamentaalne sõnum?
Üks võimalik vastus esitleb end Moosese 4. raamatus, 21. peatükis. Olles oma eepilisel kõrberännakul, kurdavad israeliidid kehvade tingimuste ja kasina toidu üle. Karistuseks läkitas Issand maod neid pitsitama. Juudid mõistsid kärmelt oma tänamatut käitumist ning palusid Moosest, et viimane kõneleks Jumalaga ja paluks leevendust saadetud karistuse eest. Pärast käskude saamist Kõigeväeliselt, lasi Mooses valada vaskmao, mida kõik, kes kannatasid, pidid tulema ja silmitsema. Ning need, kes olid madudest salvatud ning vaatasid vaskmaole otsa, jäid elama.
Äsja esitatud kokkuvõttes on üles võetud üks fundamentaalseid inimkogemusi: hirmu ületamine. Kui me oleskleme oma tänamatuses ja kibestumuses, siis muutume kergeks saagiks ümbritsevale metsikusele - antud loo puhul - langeme kergelt kiskjate (madude) küüsi. Kui aga suudame oma hirmu raamistada, see tähendab, suudame mõista, mida kardame ja seeläbi omandame teadmised, kuidas antud hirm ületada, siis praktikas tähendab see, et meil on piisavalt julgust seljatada need raskused, mis meid hirmutasid. Seistes silmitsi sellega, mis meid hirmutab, suudame kohaneda, võiks isegi öelda, et tunda end mugavalt, oma hirmutaja palge ees ning seeläbi saada piisavalt julgust see hirm seljatada, sõltumata selle võetud kujust.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
