Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks: Usupuhastuspüha mõtisklus

Haamrilöögid hingedeöhe

Hingedepäeva eelõhtul, hilissügisesel neljapäeval, 31. oktoobril 1517, mil küünlaleegid helkisid hämaruses ja palved lahkunute hingede eest taevalaotuses hõljusid, kostus Wittenbergi lossikiriku õuelt saatuslike haamrilöökide kaik. Sealse augustiinlaste ordu munk ja ülikooli õpetlane Martin Luther naelutas kiriku uksele 95 avalikkust diskussioonile kutsuvat teesi. Teeside naelutajale eneselegi pälvisid need ootamatult suure tähelepanu, mis reformatsiooni vallandasidki.

Õp. Kalle Kadakas. Foto: EE

Oli viimane tund, sest dominiiklase Johann Tetzeli juhitud patukustutuskirjade karavan seisis juba Wittenbergi linna väravate taga, ahvatledes patukoorma all ägavaid hingi soodsa võimalusega raha eest enesele pattude kustutamist osta, et sel kombel end veidigi enne paradiisi õndsust purgatooriumi puhastustule valust säästa.

Paavst Leo X usaldusisikuna oli dominikaanlasest munk Tetzel täitmas tema korraldust, täitmaks tühjenevat kirikukassat, et sel kombel kiirendada venima kippuva Rooma Peetri kiriku renoveerimist. Selleks otstarbeks oli paavst võtnud hiigellaenu Fuggerite perepangalt. Laenu tagasimaksmine sõltus nüüd aga indulgentside müügiedust. ,,Miks ei tühjenda paavst puhastustuld armastusest ja hingede vajadustest lähtuvalt, kui ta saab vabastada nii palju hingi raha eest?“ (tees 82, 95 Theses, 1517) küsib Luther siira imestusega oma 82 teesis. ,,Iga tõeline kristlane, olgu elus või surnud, osaleb Kristuse ja kiriku kõigis andides ja armus, ka ilma indulgentsideta, sest seda kingib Jumal ise,“ (95 Theses, tees 37, 1517) kinnitab ta 37 teesis.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more