Usupuhastuspühal, mida tähistatakse oktoobrikuu viimasel päeval oikumeeniliselt ja rahvusvaheliselt reformatsiooni aastapäevana, sobib küsida oma usu tervise kohta. Kui terve on meie isiklik usk? Kuidas tunneb ennast usuliselt kogu meie ühiskond ja eesti rahvas nii kodumaal kui diasporaas?
Kui küsida, mis usku on eestlased, mida oskame vastata?
Kui küsime, mis usku valdavalt on poolakad, saame vastuseks: katoliiklased. Kui küsime, mis usku on valdavalt inglased, saame vastuseks: anglikaanid. Kui küsime, mis usku on kreeklased või venelased, saame öelda: ortodoksid. Kui küsime, mis usku on valdavalt soomlased, saame öelda, et luterlased. Kui küsida, mis usku on eestlased, mida oskame vastata? Millise usuga eestlane ennast identifitseerib?
Euroopas, ka Põhja-Ameerikas, on sekulariseerumine ja inimeste kirikust eemaldumine muutumas üha igapäevasemaks. Eestis on usklikud inimesed vähemusgrupp. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel peab ennast usklikuks 28,7% Eesti elanikkonnast. See on vähem kui kolmandik. Kristlasi on rahvaloenduse kohaselt Eesti elanike seas 26,5%. Koguni 71,3% Eestimaa elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku (58,4%) või ei soovinud nad vastata rahvaloenduse ajal usku puudutavale küsimusele (12,9%).
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
