Lisaks paastuajale on tänaseks märksõnaks vabadus. Tähistame me ju meie armsa kodumaa 108. sünniaastapäeva. Ja võib-olla on loobumiste ja vabaduse omavahelist suhestumist kergem mõista just poliitilisest vabadusest rääkides.
Me kõik võtame väga iseenesest-mõistetavalt, et Eesti kaotas oma vabaduse 1939.a, kui kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Algse mõttena oli see siiras usk, et see võib säästa suurest verevalamisest. Loobuti vabaduset suurema eesmärgi nimel. Ma vähemalt loodan, et nii mõeldi. See, mis juhtus, teame kõik. On neid, kes usuvad, et midagi sarnast juhtus 1. mail 2004, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Mitmed peavad tänaseni seda Eesti vabadusest loobumise päevaks. Enamus inimesi aga näeb siiski Euroopa Liitu ja NATO-sse astumist teatud vabaduste ja enesemääramise õiguse loovutamisena suurema turvalisuse ja heaolu nimel. On ju ilmselge, et Eesti, kui kellestki sõltumatu ja mitte kellegi huvi või mõjuvälja mitte kuuluv riik, ei ole reaalne tänases maailmas. Me kuulume paratamatult kellegi mõjuvälja ja kultuuriruumi, meie valik oli ja on, kelle mõjuväljas me soovime olla.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
