Sümfooniakontserdid ja muusikateatrites esiettekandele tulnud ooperid on saanud vaimustava vastukaja. Viimati esietendus Vanemuises Elmo Nüganeni lavaseades Händeli ooper „Antonius ja Kleopatra“, kus laulsid lausa kolm Eestist pärit kontratenorit!
Hooaeg algas Gustav Mahleri 2. ja 8. sümfooniaga, mida dirigeeris ERSO aupeadirigent Neeme Järvi. Orkester osales ka Arvo Pärdi (dirigent Tõnu Kaljuste) ja Eduard Tubina (dirigent Mihhail Gerts) festivalidel. Ametlik hooaja avamine oli alles 14. septembril, mil orkestrit juhatas peadirigent Olari Elts, viiulil soleeris Hans Christian Aavik. Järgnesid kontserdid ilmakuulsate dirigentide Gilbert Varga, Michael Wendebergi ja James MacMillani juhatusel.
Saksamaal elav ja tegutsev Kalle Randalu annab Eestis kontserte harva ja siis on see nii suur sündmus, et piletitele joostakse lausa tormi.
9. novembril toimus kontsert „Elts ja Randalu“, mis oli mitmes mõttes erakordne. Saksamaal elav ja tegutsev Kalle Randalu annab Eestis kontserte harva ja siis on see nii suur sündmus, et piletitele joostakse lausa tormi. Olari Elts oskab oma orkestrile tõesti põnevaid kavu kokku panna – nii ka seekord. Nüüd kõlasid Mozarti klaverikontserdi ja sümfoonia vahel jaapanlaste Toru Takemitsu ja Toshio Hosokawa teosed.
Kalle Randalu Mozarti-tõlgendused on eesti publikut võlunud juba aastakümneid. Oma pianistikarjääri alguses esitas Randalu koostöös dirigent Peeter Liljega terve seeria Mozarti klaverikontserte, millised kontserdid olid niivõrd menukad, et Lilje kutsus Randalut hellitlevalt „meie Mozartiks“. Niivõrd kongeniaalne oli Randalu Mozarti-tõlgendus. Nüüd juba küpse meistrina Mozarti 23. A-duur kontserti esitades sai publik nautida Randalu veelgi sisendusjõulisemaks muutunud klaverikõla. Keegi kommenteeris mu selja taga: Randalu esitust kuulates on tunne, et maailmas pole midagi lihtsamat kui Mozartit mängida. Mittemuusikud lihtsalt ei kujuta ette kui palju harjutamistunde kulub selle „lihtsuse“ saavutamiseks.
Hosokawa teoses sümboliseerib lootoseõit klaverikõla, vett ja loodust impressionistlikult kõlav orkester.
Kalle Randalu soleeris ka jaapani helilooja Toshio Hosokawa teoses orkestrile ja klaverile „Lotus under the Moonlight. Hommage a Mozart“. Teoses kõlab tsitaat eelnevalt kõlanud Mozarti A-duur klaverikontserdi Adagio-osast. Hosokawa sõnul on Mozarti muusika olnud ta lemmikuks juba poisikesest peale. „See on muusika, millesse on integreeritud suur väärikus ja rafineeritus, ka kurbus ja lohutus,“ ütleb ta. „Komponeerides kujutasin ette järgmist stseeni: vees õide puhkev lootoslill kümbleb unenäolises kuuvalguses.“ Hosokawa teoses sümboliseerib lootoseõit klaverikõla, vett ja loodust impressionistlikult kõlav orkester. Teose emotsionaalseks kulminatsiooniks oli lõpukadents, kus Kalle Randalu piano-pianissimod sillerdasid tumeda orkestripartii kohal nagu vees peegelduvad taevatähed. Nii hämmastavalt lummava elamuse sain kunagi ammu kuulates esimest korda Olivier Messiaeni Turangalila-sümfooniat. ERSO-t dirigeeris siis Peeter Lilje.
