Küünlapäev, 2. veebruar on Eesti rahvakalendris talve poolitaja. Vanarahvas teadis rääkida, et küünlapäeval murti talve selgroog ja selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema, et kevadeni vastu pidada. Küünlapäeva rituaalsete tegevuste hulka kuulusid küünalde valmistamine, künnihärgade sarvede kõrvetamine, kangakudumine ja õmblemistööd, sest küünlapäeval tehtud nõelatorked pidavat üle kanduma metsloomadele, et nad karja kimbutama ei tikuks.
Kuigi enamus vanadest kommetest on kaotanud elujõu, on siiski säilinud küünlapäeva tähistamine naistele pühendatud päevana. Küünlapäeval oli naistel voli külas ja kõrtsis käia, jättes mehed ja lapsed koju. Kõrtsis oli tavaks juua küünlapuna, milleks oli punast värvi jook: enamasti õlu või värvitud viin, hilisemal ajal ka punane vein või mahl. Usuti, et küünlapäeval rüübatud puna toob kauni puna palgele kogu aastaks. Punajoomine on midagi, mis on kandunud rahvapärimusest tänapäeva ja kaasajalgi on naisi, kes seda tava klaasi punase veiniga tervitavad!
Koostegemisrõõm ja austus vanade tavade vastu on toonud akadeemilised Toronto Eesti naised küünlapäeva tähistama juba 55 aastat. Igal aastal valitakse ühiseks kogunemiseks teema, milleks sellel aastal oli „Sport ja sportlased laias maailmas”. Ürituse avas pidulik küünalde süütamise rituaal, kus viie osaleva organisatsiooni esindajad süütasid oma organisatsiooni värvides küünlad. See oli kaunis paralleel olümpiatule süttimisega viiest olümpiarõngast, mis tõi tähelepanu lähenevatele Pan-Ameerika mängudele. Sümboolne küünlatuli lõi silla vana rahvapärimuse ja oleviku vahel ning põles küünlapäevale kohaselt eriti ereda leegiga. Märkamata ei jäänud ka küünlaleegi tähendus Eesti riigile: 2. veebruaril tähistatakse lisaks küünlapäevale ka Vabadussõja lõppu märkiva Tartu rahulepingu sõlmimist 1920. aastal.
Tartu College'is peetud kogunemisel said sõna esinaine Kristina Põldre ja rebane Kärt Kanger korp! Amicitiast, et korraldajate nimel rääkida Eesti naistest, spordist ja küünlapäeva tavadest. Osalejatel olid varuks meeleolukad etteasted, mida teadustas Maaja Uukkivi: korp! Filiae Patriae tutvustas elemente Eesti joogast, Talvi Parming Eesti Naisüliõpilaste Seltsist tegi ettekande eriskummalistest rahvaspordiüritustest Eestis ning korp! Amicitia esitas näidendi austades legendaarset sportlast ja ujumistreenerit Mai Kreemi. Ellen Leivat ja Maaja Matsoo andsid lõbusa ülevaate AKEN tegevusest 25 aasta jooksul, mille lõpetuseks kõlas üle Tartu College'i saali AKEN'i naiste loodud esimene basaaride tegevusele pühedatud laul – „Rahvahulgad tulge kokku, AKEN'i basaarile”. Koos veedeti ühine pärastlõuna rohke naeru, jutuvadina, Kristiina Kaldi valmistatud maitsvate suupistete ja Ashley Lennoxi võluva harfimänguga!
Küünlapäev on vana Eesti tähtpäev, millega kaasnevad rituaalsed tegevused ja kombestik. Kuigi paljutki on jäänud ajalukku, on tore tõdeda, et Toronto eestlased hoiavad elus küünlapäeva tähistamist naiste pühana ja koos on suudetud luua pikaajalise traditsiooniga üritus. Küünlapäeval süüdatud küünlad toovad kokku iidsed tavad, vaba Eesti riigi ja neist lugu pidavad eestlased. Ikka heledat leeki küünaldele ja küünlapäeva tähistajatele!
Kärt Kanger korp! Amicitia
