Emadepäeva eel võiks esimest rida muuta, sõnu leides, nimetuid nimesid ei ole. Neli kaunist sõna – ema, ma armastan sind. Lapse suust tulles ei ole ju siiramat väljendust. Ka täiskasvanu ütleb nii. Ning isegi siis, kui ema maine teekond on lõppenud. Ema elab ikka ja alati südames, vaimusilmas. Lein on ju armastuse eluaegseid vorme. Eriti sellel kevadisel pühapäeval, aastaajal, mil ärkab loodus, tuues lootust ja ilu. Just nagu laps emale.
Rahvasuu ütleb, et isaks saada on lihtne, isa olla on raske. Seda kinnitab mitmeti statistika, üksikemasid on kahjuks, eriti Põhja-Ameerikas, rohkem kui peaks. Laps vajab ju mõlemaid vanemaid. Emaks saada ei ole lihtne. Pigem on raske. Üheksa kuud last kanda kõikide füsioloogiliste muutustega, igal naisel erinevad, üldistada ei saa. Tuhud, sünnitusvalud – kas meesterahvas suudaks neid taluda? Tuleb kahelda. Ema olla on alul raske. Rinda anda igal kellaajal, ei imik ju tea, et on südaöö. Mähkmeid vahetada, keelt õpetada, toetada esimesi samme. Pole sugugi juhus, et eesti keelt nimetatakse emakeeleks.
Kuigi tänapäeval on nii mitmedki isad kodus imikutega, koolieelikutega, esimest saab ju saavutada pudelipiima andmisega, ei ole lapse elu täiuslik ema armastuseta, olgu isa kui tahes hooliv.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
