Väike konks on selles, et tegu on Eesti TAIMede (plants), LILLede (flowers), PUUde (trees) ja PÕÕSAStega (bushes). Vana/vanemate klassika: toomingas, kirss, õunapuu, sirel, leina/kask, pihlakas… Kas tunned neid ära? Milline puu puhkeb esimesena (first) lehte? Milline on teistest palju hilisem / aeglasem (later / slower to leaf out)? Paljud taimed ja puud kasvavad nii Kanadas kui Eestis.
Fotode juures on VIHJEd (clues) ning vastused postitakse siia fotode juurde (ja ka trüki/lehte kokku/võtlikumalt) nädala pärast.
Vastused võite saate e-posti aadressile riina.kindlam@gmail.com. Esitada võib oma päris nime või varju/nimega, aga märkige palun oma VANUS õigesti, muidu pole õiglane (aus). Vanuse/piirangut pole. Parimatele auhinnad erinevates vanuse rühmades. Huvitav oleks ka teada KUS/KOHAST te oma vastuseid saadate.
Rohe/rõõmu ja värskuse INDu (eagerness) kõigile!
Tekstid ja fotod: Riina Kindlam, Toronto-Tallinn
Photo gallery
Nüüd avaneb võimalus kontrollida oma teadmisi 22. lehekuul siinsamas võrgu/väljaandes esitatud pilt-mõistatuste kohta.
Fotode galeriis on taim nr 1 TAMM, oak. Esimesel fotol on Torontos ühes aias tabatud püramiidjas vorm ja teisel Tallinna fotol on Eesti harilik tamm, mida ongi vaid üks pärismaine liik.
Taim nr 2 (foto 3) on lill, mille nime pidin otsima. Ei ole kõige tavalisem või tuntum, aga tegelikult väga levinud, sest esimene plõks on tehtud Scarborough’s Highland Creek pargis ja teine Tallinnas. Nüüd, et taime tunnen, näen seda kõikjal. See on harilik MAA/JALG ehk kassiratas (Glechoma hederacea). Igihaljas (evergreen) PÜSIK (perennial) huulõieliste (mint, deadnettle, sage) sugukonnast maajala perekonnast.
Maajala vartel on palju maad mööda roomavaid hästi juurduvaid VÕSUNDeid. Lehed on tumerohelised-punakad, kujult NEERjad või SÜDAjad ning õied on sinakaslillad või lavendlivärvi. Inglise keeles ground-ivy, gill-over-the-ground, creeping charlie, alehoof, tunhoof, catsfoot (siin sarnasus eestikeelse kassirattaga!), field balm, run-away-robin ja vahel ka creeping jenny. Oh, sa!
Taim nr 3 (fotod 5-8, et ikka igast vinklist) on põõsas või puu (“suur põõsas”). Sel aastal õitses see Eestis KUU AEGA. Metsik! Võimas! Ilm soosis. See on harilik TOOMINGAS (Prunus padus), bird cherry, hackberry (eksitav, ei ole sugulane genus Celtis’ega), hagberry või Mayday tree.
Neljas puu (fotod 9, 10) on KASK, birch, täpsemini arukask (Betula pendula), mida rahvasuus ka leinakaseks (weeping) nimetatakse, kuna tal on pikad rippuvad oksad.
Eestis on olnud mõnusalt jahe ja parajalt niiske kevad. Taimearmastajad ja põlluharijad rõõmustavad; küllap enamik rahvast, sest õitseaeg on olnud ääretult pikk. Isegi tulpe kohtab veel juunis ja toomingad alles väsisid peale kuu aega kestnud õitemaratoni. Nüüd on sirelid täies hoos. Heleroosa lõhnav paradiis. Ja lilla ja valge ka. Foto: Riina Kindlam
Lilleke nr 5 (fotodel 12 ja 13) on vara ilmuv kollaste õitega PAISELEHT (coltsfoot). Lehed ilmuvad hiljem, alul on vaid õite varred ja erksad kollased õied nagu väikesed päikesekerad. Ja siis nad kaovadki silmist järgmise varakevadeni.
6.Kuues taim on puu, millel on palju nimesid. Alamliike on ka palju, aga puu üldnimetus on Põhja-Eestis põõsa-taoliste vormide puhul PAJU. Lõuna-Eestis öeldakse nende kohta PAI. Puutaolised ehk suuremad pajud kannavad Põhja-Eestis nimetust REMMELGAS, Lõuna-Eestis aga RAAG, Viljandi- ja Pärnumaal öeldakse nende kohta RAID ning Saaremaal LEMBER! (Vikipeedia) Fotodel on Tallinna Ristiku tänava kuulsad HÕBE/REMMELGAD (Salix alba), white willow, mille oksad on “leinapaju” (weeping willow) sarnased. (Soome keeles ITKUpaju, itkusalava, “nutupaju”.)
Taim nr 7 (foto 17) on ka kollane nagu paiselehe õis, aga see on VÕILILL. Lisapunkte saavad need, kes oskavad öelda linnu nime, kes fotol 18 peab vihmaussi- või tõugujahti võililledega kaetud platsil. See on hallrästas (Turdus pilaris), fieldfare, kes on väga Põhja-Ameerika robin’i sarane kujult, häälitsemiselt ja liikumiselt.
Fotol nr 19 on kaks Eesti kilpkonna. See on mõistagi nali. Eestis ei ela kilpkonni. Need on hoopis oranži- ja mustakirjud toredat teerullid.
Taim 8 (fotod 20-22) on üks visa mereäärne paju, täpsemini VITSpaju (Salix virminalis), basket willow või common osier. Nagu nimigi ütleb, sobib ta hästi korvipunumiseks.
Lill 9 (foto 23) ütleb “Ära unusta vaid…” See on MEELESPEA ehk ära-unusta-mind lill, meelislill, (alpine forget me not), ametlikult aed-lõosilm (Myosotis alperstris). Sama lill on fotol 24, kus kutsutakse rahvast üles osalema 7. ja 8. juunil üle-Eestilisel loodus/vaatluse maratonil. Need lilled on kahtlemata tuttavad ka Kanadas. Vahel on nende õied taevasinise asemel valged.
Fotol number 25 (äraarvamise nr 10) on linnuke rohus Torontos. See on pruuni mütsiga chipping sparrow. Tahaks tõlkida VARBLANE, aga Spizella passerina on eesti keeli HÄILU/SIDRIK ehk täpsemini sidrik (new world sparrow), mitte varblane (old world sparrow). Tegelikult võib ka öelda varblane. Ma luban. P.S. HÄIL, omastav häilu on geograafiline mõiste: “järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk” ja ka “mets puude väljalangemisest või rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus”.
Äraarvamise mängu 11. taim on puu. Foto 26 on tehtud Torontos, 27-29 Tallinnas. Eestis kasvab pärismaiselt ehk loomulikult harilik VAHER, maple.
Puu nr 12 on hullult uhke. Lehti pole, on vaid valge-roosakate suurte õite meri, mis on isegi kinnisena lummavad, mida siis veel puhkedes… ja isegi maha pudisedes. See on MAGNOOLIA, magnolia tulip, aga mitte tulip tree. Magnoolia suudab ka Eesti kliimas kasvada, kui talle leida õige kasvukoht ja tingimused. Aga kindlasti on neid Lõuna-Kanada linnade aedades märksa rohkem.
Taim nr 13 (foto 31) on väga armas kollane C-vitamiini pomm harilik NURMENUKK (Primula veris) ehk priimula. Ingl.k. cowslip või cowslip primrose. Fotol 32 on näha, kuidas Maarjamäel Pirita tee kohal Tallinna lahe ääres oli mäeveer nurmenukke ehk kanavarbaid, taevavõtmeid, kikkapükse täis. Neid nimesid on veelgi.
Puu nr 14 (foto 33 ja edasi) on ei keegi muu kui ÕUNAPUU. Sordi nime puhul jään vastuse võlgu, neid tuleb sügisel õunte pealt lugeda. On ka metsikuid õunapuid, päris vabu lapsi.
Puu 15, kes alles hiljuti oli veel ehmatavalt raagus, on harilik SAAR (Fraxinus excelsior), ash. Väga paljude eestlaste perekonnanimi on Saar ja kuna puude nimed on perekonnanimedena väga levinud, siis arvata võib, et seegi nimi on puu ja mitte igast küljest veega ümbritsetud maismaa-ala. Aga igaüks võib ise otsustada.
Puu nr 17 on südamekujuliste lehtedega harilik PÄRN, linden, Ühend/kuningriigis ka lime, mis on andnud juunikuu üheks rahvapäraseks nimeks pärnakuu. Õitemeri ja mesilaste sumin!
Pikkade varte otsas valged õitekobarad (nr 18) on õunapuuõitest erinevad. Enamik neist on kas KIRSS (cherry) või kirsi magusam sugulane MUREL, morell, morell/kirss. Aga mõni fotodel 42-46 olev võib ka olla PLOOM või tema sugulane KREEK. Tegelikult ka ALÕTSA (Prunus cerasifera) ehk haraline ploomipuu, ümmarguste kollaste või punaste viljadega. See on vist eraldi artikli teema…
Puu nr 19 on vana armas harilik KUUSK, fir ehk spruce. Eba-kuuskesid on ka, aga harilik on ehe ja pärismaine, oma.
Kahekümnes puu (fotod 48-51) on ka käbikandja ja ta puit on lõigates ere oranž. See on LEPP, alder, antud juhul must lepp ehk sanglepp (Alnus glutinosa). Eestis kasvab ka hall lepp. Viimasel lepa fotol (51) laulab must lind kuldse nokaga. See ei ole kuldnokk (starling), vaid MUSTRÄSTAS (blackbird).
Mängu mõistatus nr 21 on õigekeelsuse küsimus. Fotol on puu ja selle kõrval pood, köögiviljapood. Tegelikult müüakse seal ka puuvilju, seega on see puu- ja köögiviljapood (või olgu sõna “pood” siis pealegi eraldi). Aga sildi peal on juttu puuVILJADEST, mitte lihtsalt puust ja see siis vajab mõistet ühendavat SIDEKRIIPSU.
Taim nr 22 on praegu kõikjal Eestis, kõikjal Euroopas õites. Ju siis kõikjal põhja poolkeral. Suured valged lühtrid. See on harilik HOBU/KASTAN, horse chestnut, Aesculus hippocastanum, mille viljad („munad“) ei kõlba röstida ega süüa.
Taim 23 näeb välja nagu RISTIK(hein), clover, aga selle õis on teistsugune. Võta üks leht ja pista suhu. Oi, kui hapu – hea! See on harilik JÄNESEKAPSAS, wood sorrel.
Puu nr 24 (foto 58) on JALAKAS, elm, mida ohustab hetkel Eestis seesama kole haigus, mis juba 50 aastat tagasi Põhja-Ameerikas jalakaid niitis: jalaka surm, Dutch elm disease. Ei taha k valjusti seda nime öelda ega uljalt kirjutadagi…
Roosade õitega iludus nr 25 on õunapuu sarnane. Ta ongi õunapuu, PARADIISIÕUN, crab apple.
Puu nr 26 on kärsitu ja kui teised puud on alles raagus, on tema juba julgelt lehes. Ta on õnnepuu. Peletab halvad vaimud ja ended ja igasugu pahalased eemale. Viljadel on all ristimärk… See on PIHLAKAS, rowan, Sorbus. Pihlakas on suured LIIT/LEHED (compound leaves) nagu saare(puu)l.
Number 27, fotodel 65-68 on veel üks viljapuu, mis kasvab tohutult võimsaks. Tema tüvi võib ikka olla massiivne võrreldes õunapuuga. Tegu on puuga, mille nimi harilik või aed-PIRNIPUU, pear, (Pyrus communis). Pirn võib mitmesaja-aastaseks elada. Tasub istutada ja oodata.
Fotol nr 69 on tuttav linnuke, aga mõistupilt nr 28 ei ole tavaline linna tuvi, vaid suurem METSTUVI ehk kaelusTUVI ehk meigas, common wood pigeon (Columba palumbus). Ta elab vaid Euroopas. Tema huikavat laulu peetakse sageli öökulli (kaku) häälitsuseks.
Puu 29 on üks mu lemmikuid. See on okaspuu, mis oma okkad sügisel hülgab. See kasvab Kanadas metsades, kuid Eestis üldjuhul parkides ja mõisaaedades, kuhu seda on istutatud. Tegu on puuga, mille nimi on LEHIS, larch / tamarack (Larix).
Lill nr 30 (foto 73) on ära õitsenud. Ta on ka suht varajane. Tema õitepilved, nii valged kui kollased, on raagus metsa all. See on võsaÜLANE ehk anemoon, wood anemone.
Äraarvamine nr 31 on vist päris lihtne. Üks pruun tegelane on lehe peal. Tal on TUNDLAD (antennae) püsti ja kõva karp seljas. Ei, see pole kilpkonn. See on TIGU, kellel seljas KODA.
Priskete roosade õitega ristik tervitas 5. pärna- ehk jaanikuul linnaaias muru sees. Värvi järgi on see tõenäoliselt aasRISTIK või punane ristik (red clover), kuid roosakat-punast värvi on ka keskmine ristik, zigzag clover.
Eestis on olnud mõnusalt jahe ja parajalt niiske kevad. Taimearmastajad ja põlluharijad rõõmustavad; küllap enamik rahvast, sest õitseaeg on olnud ääretult pikk. Isegi tulpe kohtab veel juunis ja toomingad alles väsisid peale kuu aega kestnud õitemaratoni. Nüüd on sirelid täies hoos. Heleroosa lõhnav paradiis. Ja lilla ja valge ka. Foto: Riina Kindlam
Järgmine puu on järjekorras 32. Jälle okaspuu. Kasvab liivastel pindadel. Ajab kooretükki teistmoodi kui enamik kanada sugulasi. Nagu uss kasvab välja oma kitsaks jäänud nahast. See on harilik MÄND (pine).
Lill 33 on praegu täis hoos. Roosa, lilla, valge…. Aedades ja vanades mahajäetud talukohtades. Kaardub üle kõnniteede ja on kohati väga jämeda tüvega, mis mõnusasti lookleb. Tegu on SIRELIpõõsaga, lilac.
Lisa mõistu/pilt 1: (ei saanud pidama!) Millised kolm puud, mida olema juba fotodel näinud, on nüüd siin kõrvuti? Vastus, vasakult: saar, kastan, pirn.
Lisa mõistupilt 2: Millised kaks puud siin omavahel sahistavad? Vastus: mingi kirss / „kirsiline“, ploomipuuline (lehti pole, puhta valged õied) ja kastan (õisi veel pole, puhta lopsakad rohelised lehed). Kontrast on suur.
Rohemõistatuse mängu üleskutses (29. lehekuu) lehenumbris oli ka üks lisapilt, kus vihjeks oli „Väriseb nagu ____leht.“ Selle puu (neli tähte) vägagi ümmargused lehed on hetkel punakas-pruunid ja imepehmed, värsked. Suvel muutuvad lehed tuhmroheliseks ja sügisel sageli roostepunaseks või kuldkollaseks. Nende värisemist soodustab eriline leheROOTS (leaf stem). Vastus on HAAB, omastav kääne: haava – haavalehed värvisevad puul nimega haab, ASPEN, ka quaking, common, Eurasian, European aspen, (Populus tremula).
Suur tänu, et võtsite osa! Julgustage teisigi. Rõõmsat edasi kasvamist, õitsemist, viljumist ja nautimist!
Riina Kindlam, Tallinn
