Nagu kombeks (as usual), kirjeldan teile midagi Eestis tabatud (captured) foto abil. Ma usun, et teile on tuttav asi MARI, nagu fotol kirjas näete. Magus, tavaliselt ilusat erksat (bright) värvi, suvel põõsa pealt või metsa alt korjatud. Või ka poest ostetud – näiteks viina/mari (grape). Sõna lõpp -mari ei ole alati eesti keeles vajagi: maasikas (strawberry), mustikas (blueberry), vaarikas (raspberry).
Julgen väita (I dare say), et enamusel teist on sugu/puus (in your family tree) keegi esi/ema, kelle nimi on Mari.
Arvan, et teate samuti (also), mis on HAKK/LIHA – hakk/liha/kaste (või -soust) keedu/kartulite peal või kartuli/pudru mäele valatud! Hakitud on chopped ja liha on meat. Hakk/liha/kastme (ground meat sauce) puhul on see tavaliselt VEISE/liha (beef) või sea/liha (pork).
Aga… need sildid on sügav/külmiku (freezer) kaanel Muhu saare KALA/poes. Siin on mingi kala sees! (Something's fishy). Tegu ongi kalaga.
Kas kala sisse on pistetud marju? Kas kala saab olla ka hakk/liha? Vastus on JAA, vähemalt teisele küsimusele.
AHVEN on perch; European perch. Tema sarnaseid sugulasi elab ka Kanadas ja ka SUUR JÄRVISTUS (the Great Lakes). Sarnased mustad triibud (stripes) seljal ja punased UIMED (fins) ning saba. Neid on kerge tuvastada (ära tunda, to identify).
Ahvenad elavad igat masti mage/vee (fresh water) vee/kogudes, aga kuna Soome laht ja Lääne/meri ei ole väga soolased, elavad nad ka kohati (in places) seal – RIIM/VEES. Riim/vesi (brackish water) on soolakas vesi, mille SOOLSUS (salinity) jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningatel andmetel / according to some data 0,5–30‰). Ahvenad KOHANEVAD (adapt) imeliselt. Nad taluvad (tolerate) hästi HAPPELIST (acidic) vett ja võivad elutseda ka raba (bog) järvedes ja turba (sphagnum, peat) aukudes!
Aga marjad. Ei, kala sees ei ole siiski marju (berries) vaid on mari, KALA/MARI (roe) – munad emase kala sees. Kui inimesed seda delikatessi söövad, nimetavad nad seda kaaviariks (caviar). Kuid hoiatus: KALA/MARI ei ole CALAMARI! Olete vast näinud seda sõna üle/ilmsetes menüüdes. Calamari on itaalia keeles squid, mis eesti keeles on KALMAAR.
Mõnele väga maitsevad kalmaari/rõngad, mis on taina (batter) sisse kastetud ja siis õlis FRITEERITUD (deep-fried). Teised arvavad, et see on nagu kummi (rubber) närimine. Maitse üle ei vaielda.
Ahven on Soome rahvus/kala. Kas teate, mis on Eesti rahvus/kala? See on RÄIM ehk Läänemere heeringas (Baltic herring). Ta on siiski väiksem kui heeringas – rohkem KILU (sprat) moodi.
Rootsi ja Soome vahel on üks saar, tegelikult SAARESTIK (arhipelaag, archipelago), mis kuulub Soomele ja on selle maa/kond (county). Maa/konna elanik/kond on rootsi/keelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Selle paiga (koha) rootsi/keelne nimi on Åland (jõe maa), soome keeles aga Ahvenan/maa. Võta sealt keskelt teine N ära ja saad eestikeelse nime Ahvena/maa. See ei saa olla juhuslik nimi! Seal püütakse ahvenat, Soome rahvus/kala, süüakse ahvena/marja ja kahtlemata (no doubt) tehakse ka ahvena hakk/lihast kotlette ehk võibolla isegi ahvena-„burkse“ (burgereid).
Kui meie sõidame suvilasse Saare/maal, peatume alati enne Muhu saare Liiva külas, kus asub kala/pood, mille nimi (ka Facebookis) on „Siin ei ole kala/pood“. Seal valime mingi kala, mille fileed (fillets) leti all uhkelt reas. Vahel SÄINAS (ide), vahel hõbeKOGER (Prussian carp) ja palume, et seda koha/peal hakk/lihaks tehakse. Hele/hall või hõbedast värvi hakk/liha.
Kohal on ka KOHA. See on ka kala/liik. KOHAd on KOHAl. KOHAnevad kiiresti KOHA/peal elama. Zanders (pike-perch) have arrived. They adapt quickly to live on the spot. MULL-MULL-MULL-MULL! SULPS! AMPS!
Riina Kindlam, Tallinn
