Kaetud on iga viimane oks. Kohe nii palju oli meil, et sai täitsa suusatada, kõikidest muudest talve/lõbudest rääkimata. Pehme, kohev (fluffy) ja varsti juba väga hästi kokku hakkav või pakkiv (packing snow) ehk lume/palli ja lume/memme lumi. Ja Eestis oli see nädal KOOLI/VAHE/AEG! Nii et JUHHEI!
Kui oled gaid või skaut, siis tead väga hästi, mis asi on JÜRI/PÄEVA PARAAD. See toimub igal kevadel jüri/päeva aegu. Jüri/päev on 23. mahla/kuu (sap month, aprill). Lakewood New Jerseys korraldavad Ameerika-Eesti gaidid ja skaudid sellel ajal nädala/lõpu/laagri ja paraadi. Nii ka Eestis. Möödunud nädala/vahetusel (reedest püha/päevani) toimus suur jüri/päeva/laager Tartus. Paraad oli muidugi ka. Marsiti läbi linna, kõlasid HÜÜUD (cheers) ja anti au/hindasid ja märke ja edutusi (edutati, tõsteti paari pulga võrra kõrgemale). Edu on success ja kui keegi on edukas, on ta successful. ,,Eedu saavutas edu – jüripäeva edutamine oli edukas! Temas sai hundu/parviku vanem.“
Veterani- ehk jüri/päeva eel (enne) ja ajal ANTAKSE AU (to honour / salute) veteranidele sini/lille märgiga rinnal nagu Kanadas on Remembrance Day ajal punased moonid.
Jüri/päev on Eestis LIPU/PÄEV. See tähendab, et lipud tuleb majade ette fassaadidele lipu/hoidjatesse panna ja mastidesse heisata, kuna jüripäev on ühtlasi ka VETERANIpäev. Veteran on see, kes on sõjast osa võtnud. Veterani/päeval peetakse Eestis igal aastal veterani/rocki kontserti, tänavu oli see Pärnus. Veterani- ehk jüri/päeva eel (enne) ja ajal ANTAKSE AU (to honour / salute) veteranidele sini/lille märgiga rinnal nagu Kanadas on Remembrance Day ajal punased moonid.
KES OLI PÜHA JÜRI?
Pühi Jüri (St. George) oli sõja/mees ehk SÕDUR (soldier) vana-Rooma armees. Tema kuulsaim võitlus oli LOHEga (dragon), mis sümboliseeris võitu KURJUSE (evil) üle. Kirikus tuuakse seda legendi näitena kristluse (Christianity‘s) võidust paganluse üle. Sellest võitlusest on kunstis väga palju näiteid. Kui näete kujutatud RATSA/meest pika mõõgaga lohet tapmas – ei ole kahtlust, tegemist on Püha Jüriga, kellest on säilinud (are preserved) palju lugusid tema rüütel/likkusest (chivalry, rüütel = knight) ja vaprusest (julgusest).
Jüripäev märkiski Eesti rahva/kalendris (folk calendar) kevade ja kevad/tööde algust. Kuid kevad on sala/kaval (sneaky) – see pakub tihti üllatusi ilma/muutuste ja külma ning lume näol.
Püha Jüri on sõja/meeste kaitsePÜHAK (patron saint), põllunduse (agriculture) patroon ning HOBUSTE ja teiste kari/loomade kaitsja (guardian of herd animals). Sobib väga kevadesse! Jüripäev märkiski Eesti rahva/kalendris (folk calendar) kevade ja kevad/tööde algust. Kuid kevad on sala/kaval (sneaky) – see pakub tihti üllatusi ilma/muutuste ja külma ning lume näol.
Lumi, täpsemini kevadine lume/SULAMIS/vesi on taimedele meeletult (super) hea VÄETIS (fertilizer)! Lumi/kate on tegelikult SOE (võrreldes härmatisega [frost] või suurema külmaga) ja kaitseb nagu tekk. See nädal sadas Põhja-Eestis ja saartel jüripäeva hommikuks maha 10 kuni 20 cm lund, mis võttis hea mitu päeva, et täielikult ära sulada. Viimati oli nii palju lund sadanud jüripäeval aastal 1988, kui Eesti ei olnud veel taas/ise/seisvunud (vabaks saanud Nõu/kogude (Soviet) okupatsioonist). Täpselt aasta tagasi jüripäeval oli Tõraveres Tartu/maal 21 kraadi sooja, kirjutab Maa/leht. Nii on tihti ka Kanadas ja paljudes teistes põhja/maades.
Jüri/päeva kohta oli vana/rahval palju värvikaid ütlemisi ja ennustusi (predictions): Kui jüripäeva öö on selge ja tähed säravad, tuleb hea kartuli/saak. Sajab jüripäeval lund, siis on sügisel hea vilja/saak. Nonii. Salved (grain bins) teri täis! Kuid ootame ikka palju häid prae/kartuleid ja maitsvaid FRIIKAID (frii/kartuleid, french fries) ka.
JÜRI/ÖÖ ÜLES/TÕUS
On veelgi põhjuseid, miks 23. mahlakuu on väga märgiline kuu/päev. Jüri/öö üles/tõus (uprising) oli aastatel 1343–1345 Harju/maal, Lääne/maal ja Saare/maal toimunud eestlaste üles/tõus Taani ja Liivi ordu (Teutonic Order) ülem/võimu (supremacy) vastu. See puhkes (broke out) 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus rõhutud (oppressed) eestlastest talu/poegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välis/võimud – enne/kõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid. Mässajad (the rebels) tapsid sakslasi-aadlikke (German nobles), põletasid mõisaid ja asusid Tallinna linnust piirama… Peagi toimusid sarnased sündmused Saare-Lääne piiskopile ja Saksa ordule kuuluval Lääne/maal, kus piirati sisse Haapsalu piiskopi/linnus. Lõplikult suruti ülestõus maha 1345. aasta alguses, aga see on jäänud eestlastele meelde läbi pikkade sajandite kui märgiline julge vastu/hakk ja õilis (püha) vabaduse soov.
LUME/RATSU
Kuid mis juhtus Koplis ehk hobusega esimesel fotol? Koppel (paddock) on talu lähedal olev aiaga piiratud karja/maa (pasture). Koplis karjatati eel/kõige hobuseid ja vasikaid (calves). Õige koht Püha Jüri hobusele jüripäeval! Kas oli lohesid näha tol ööl? Või nähti jüriöö ülestõusu meenutavaid lõkke/tulesid? Miks Jüri jättis oma suksu maha Kopli randa? Sellest võiksid Sina kirjutada ühe vahva loo. Loo pühakutest, märtritest, lohe/madudest ehk draakonitest, jüriöö ülestõusust ja veteranide vaprusest. Kõik või enamik neid nähtusi (phenomena) on endiselt väga aja/kohased ehk OLEMAS meie täna/päeva maa/ilmas. Mida Sina, lugeja, nendest arvad ja mis huvitava kirjutise või kunsti/töö selle põhjal looksid? Jõudu, püha Jüri jõudu Sulle!
Riina Kindlam, Tallinn
