Hoidsin vastla/päeval pöialt, et kõik kiirus/katseid armastavad kelgu- (luge), skeletoni- ja bobi/sõitjad (bobsledders) pääseksid tervetena. See väga populaarne jäine rada Laulu/väljaku nõlval meenutas nimelt pigem tali/olümpia masti sõitu. Ise jäin lumisele, laugjamale nõlvale. Järsu (steep) vastand on laugjas (gentle slope). Üks sõber kommenteeris seda fotot: „Siit mäe/nõlvalt paistab Laulu/kaar nii väike, kõik on suhteline (relative)!“
Te kõik ilmselt tunnete seda paika laulu/pidudest, aga lumega muutub Laulu/väljaku nõlv kelgu/mäeks. Ja vastla/päeva (Shrove / Pancake Tuesday) aegu on vana eesti komme lasta liugu. Siis kasvavad pikad linad. Ei, mitte voodi/linad, vaid flax, millest tehakse linast riiet (linen). Vastlapäev ise laseb ka liugu, ta on nii öelda liikuv püha ja oleneb sellest, millal tulevad liha/võtted (Easter). Millal lihavõtted tulevad oleneb aga täis/kuust. Kõik on seotud kuuga!
Vastlapäeva nimetus on pärit alam/saksa/keelsest sõnast vastel/avent – vastla- ehk paastuõhtu, alg/sõnast vastel. Rootsi keeles on see fast/lagen ja siin paistab inglise keelest tuttav sõna fast ehk paastumine. Eesti ranniku/aladel elas vanasti palju rootslasi. Sealt ilmselt need vahu/koorega KUKLID! Enne seda nimetasid vanad eestlased seda päeva, kui sai veel rammusat toitu süüa enne seitsme/nädalast paastu PUDRU/PÄEVAKS ja ka LIU/päevaks. Kiriku käsk oli paastuda ja eks talvised toidu/varud olid pea/aegu otsas ka.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
