Muidugi oli kontserdi põhirõhk laulmisel. Selge diktsioon, rütmiline täpsus, keerulised harmooniad ja häälte ettevaatlik segunemine olid vaieldamatult ilmsed ja demonstreeritud väga kõrgel tasemel. Peale selle esitati enamus muusikast peast, mis pole just kerge saavutus enamike kooride jaoks. Nende täielikult eesti repertuaar esindas tuntud heliloojaid. Avanumbriks oli Tormise unustamatu 13 Lüürilist rahvalaulu, millele järgnesid palad Arvo Pärdilt, Mäelt, Kõrvitsalt ja teistelt ning lisaks veel mitme lootustandva noore helilooja tööd. Krõõt-Kärt Kaev (Ave Maria) on keegi, kelle nime tuleks meeles pidada.
Lühikese pausi ajal rääkis Reeda Toots soojuse ja kirega laulu tähtsusest Eestis. Reedaga ühines ka tema näitlejast abikaasa Toomas Kreen, kes esitas eestikeelse luuletuse, Hando Runneli Sünnipäev, mis tõlgiti kohapeal ka inglise keelde. Publikut võlusid nii luule kui ka selle paari vastastikune kunstiline mõju.
Ühe helilooja muusika tõusis teistest esile. Siim Aimla on klassikaliselt koolitatud jazzmuusik, Big Bandi juht, kooridirigent ja õpetaja. Tema isa on Priit Aimla, tuntud Eesti humorist, näitekirjanik ja poliitiline aktivist. Siim Aimla muusika hõlmab seadeid lihtsatest rahvaviisidest ja traditsioonilisest Eesti koorimuusikast uues kuues, humoorikaid originaalteoseid kasutades jazzharmooniaid ja lugusid, mis on rohkem tõsised ja ülevad. Tema teos Soome lahe kaldal (On The Shore of the Gulf of Finland) paneks proovile ka parimad koorid, rääkimata selle tantsuseadest.
Üheks õhtu viimaseks looks oli Ülo Vinteri Põhjamaa (Song of the Northern Land), mis oli esialgselt loodud Eesti muusikali Pipi Pikksukk jaoks. Seda laulu on esitatud peaaegu igal viimasel laulupeol. Nii Põhjamaa kui ka Mu isamaa on minu arm (heliloojaks Gustav Ernesaks, sõnad Lydia Koidula) on pakutud asendama Eesti riigi hümni. Põhjamaa esitus tõi pisara silma nii mõnelegi eestlasele publiku hulgas.
Kõrvulukustavale ovatsioonile järgnes vastuvõtt kiriku saalis, kus kõigil oli võimalus lauljatega kohtuda ja vestelda. Lisaks esitas koor veel heldelt mõned Eesti laulud ja igaüks, kes tahtis, ühines ja laulis kaasa. See oli igati mäletamistväärt õhtu kõigi jaoks.
Enne kontserdi algust toimus pidulik tseremoonia Kersti Leetmaa auks. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel anti Kerstile nende teenetemärk (Medal of Merit) tema väsimatu ja mitmekülgse töö eest Montreali Eesti kogukonnas ja Lättemäel.
Fotod: www.mtlmes.ca
Karl J. Raudsepp
