See pole ka siinkirjutaja leiutatud. Selle mõiste tõi maailma muusikaellu ja söövitas muusikahuvilise publiku teadvusse helilooja Arvo Pärt – mees, kelle fenomen on rikastanud globaalset helimaailma, ergutanud esteetilisi meeli ja kõigele lisaks naelutanud Eesti nime kultuurihierarhia ülemisele redelipulgale.
Sellel osalejad said väikese muusikalise eelmaitse juhtuvast ja neile võimaldati ka heita pilk kahe kavas osaleva moodsa helilooja loominguliste kulisside taha.
Laupäeval, 3. veebruaril esineb Torontos Soundstream’i vahendusel korraldatud kontserdil Torontos Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Esitatakse Arvo Pärdi, Palestrina ja Omar Danieli loomingut. Et pääsmed kontserdile olid kiiresti läbi müüdud, otsustas Soundstream korraldada tasuta lisaürituse koostöös VEMUga esmaspäeval, 29. jaanuaril Tartu College’is. Sellel osalejad said väikese muusikalise eelmaitse juhtuvast ja neile võimaldati ka heita pilk kahe kavas osaleva moodsa helilooja loominguliste kulisside taha.
Muusikalises osas kuulsime haruldaselt võimekat ja kultuurset kontratenorit Daniel Cabenat ja saatjana pianist Hyejin Kwoni vaheldumisi klaveril ja orelit simuleerival süntesaatoril. Nad esitasid hingestatult kaks pala Arvo Pärdi loomingust: My Heart’s in the Highlands (Robert Burns) ja Vater Unser (Meie Isa).
Vestluses, mida juhendas Omar Daniel, osalesid veel Soundstream’i kunstiline juht Lawrence Cherney ja rahvusvaheliselt tunnustatud kanada kirjanik ja luuletaja Anne Michaels. Viimatimainitu põlise torontolasena oli teinud tihedat koostööd Omar Danieliga, kirjutades libreto tema oratooriumile Lavinia Andronicus. Hiljem lisandusid neile mõlemad kavas osalenud muusikud.
Hoopis lihtsam oli mõista ja nautida kaht Omar Danieli samas stiilis loodud helindit, mille salvestusi ta arutelu käigus esitas.
Arutelu, mille üksikasju on raske ajalehe veergudel edasi anda, keskendus sõna ja heli sünteesile nii muusiku kui ka lüüriku perspektiivist. Eriliseks huviobjektiks oli Arvo Pärdi ainulaadne lähenemisviis teksti ühendamisel muusikaga. Ja nii olemegi jõudnud tintinnabuli mõiste juurde, mis on Arvo Pärdi leiutatud kompositsioonitehnika. Pärt lähtub kolmkõlast ehk triaadist, kus iga noot on nagu kell, sellest ka ladina keelest tuletatud kõlav nimetus. Ainult Arvo Pärt oskab olla sama hingetõmbega lihtne ja keeruline: tintinnabuli mõiste on lihtne tajuda, kuid raske sõnades veenvalt seletada. Hoopis lihtsam oli mõista ja nautida kaht Omar Danieli samas stiilis loodud helindit, mille salvestusi ta arutelu käigus esitas.
Lõpetuseks, nüüd juba natuke ülemeelikult, lubab reporter endale mainida veel üht tintinnabuli positiivset omadust: see mõiste täidab Tartu College’i saali pilgeni muusikahuvilistega, kellest vast paarkümmend protsenti on eestlased, kuid kes kõik suhtuvad aukartusega pisikesse Eestisse, mis on andnud maailmale heliloojad nagu Arvo Pärt ja Omar Daniel.
