Lennusadama angaarid rajati 1916-1917 Peeter Suure merekindluse osana. Taani arhitektuurifirma Christiani & Nielseni jooniste järgi loodi monoliitne raudbetoonist kuplikujuline vorm ilma igasuguste sisemiste sammasteta, st hoone sees ei olnud ette nähtud ühtegi tugiposti. Nõukogude ajal jäi hoone hooletusse ning renoveerimistööde alguseks 2010. a olid angaarid kriitilises seisus – ekspertide hinnangul võis iga hetk tekkida avariiohtlik olukord. Kõik lõppes siiski õnnelikult ning renoveerimis- ja ehitustööd pidasid silmas võimalikult suure ajaloolise autentsuse säilitamist. Peale kahte aastat kestnud töid avati mais 2012 angaarid külastajatele.
EKSPOSITSIOONIST
Muuseumi hiiglaslik ekspositsioon 7000 ruutmeetril jaguneb kolmeks mõtteliseks ruumiks – veealune, veepealne ja vee kohal olev maailm, st eksponaate on nii külastaja all, peal kui ka nägemiskõrgusel. Ruumi sisenedes avaldavad muljet nii müstiline ja kõikjalt kostev muusika kui ka tohutu avarus. Lisaks kostub aeg-ajalt lae alt mööduvate sõjalennukite mootorimürinat ning näha on ka nende varje – lühidalt kokku võttes on vahetu emotsioon tagatud.
Kuna eksponaadid on varustatud põhjalike selgitustega, saab ringi jalutades Eesti mereajaloost põhjaliku ülevaate. Samas pakutakse Lennusadama giidide poolt ka nelja erinevat tüüpi ekskursioone, mis kindlasti ekspositsioonist põhjalikuma ülevaate annavad. Ekskursioonid tuleb eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku leppida ja piirduda saab nii angaaridega tutvumisega kui ka külastada väljaspool angaare sadamas koha sisse võtnud laevu.
Maasilinna laevast
Üheks vanimaks eksponaadiks Lennusadamas on Maasilinna laevavrakk. See on 10 m pikkune ja 5,5 m laiuse vrakiosaga laev, mis Orissaares välja kaevati. Teist sellist ehituskonstruktsiooni Läänemerel ei tunta.
Allveelaevast Lembit
Muuseumisse sisenes hakkab ühena esimestest silma allveelaev Lembit, mis oli 1937-1940. aastani Eesti Mereväe teenistuses. II maailmasõjast võttis Lembit osa juba NSV Liidu Balti laevastiku koosseisus. Lembit on ainuke Teise maailmasõja eelsest Eesti laevastikust tervikuna säilinud sõjalaev. Külastajad saavad ligi 60-meetri pikkust Lembitut imetleda nii väljast kui ka minna Lembitu sisemusse.
Short Type 184 vesilennuki koopiast
Just Short 184 tüüpi lennukid paiknesid Lennusadama angaarides esimesel iseseisvusajal ning koos angaaride taassünniga otsustati taasluua ka üks selle kuulsatest asukatest. Ligi 20-meetrise tiivalaiusega maailma ainus lennuki täismõõdus koopia ripub angaaride lae all, põrandast 10 m kõrgusel. See on üks väheseid eksponaate, mille pardale ei pääse, mõjule pääseb vesilennuk aga oma eheduses sellegi poolest.
Eesti merelennusalgas täitsid Short 184 tüüpi lennukid põhiliselt luure- ning patrull-lennuki rolli ning sellele oli paigaldatud nii kuulipilduja kui jätkus ruumi ka kuni neljale 45-kilogrammisele pommile. 1920. aasta suvel lendasid kolm lennukit Helsingi vahet, vedades posti. Viimase Short 184 funktsiooniks oli pärast 1925. aastat teha suviti õppelende Tallinna, Prangli ja Haapsalu vahel.
Suurest Tõllust
Väljaspool Lennusadama angaare, sadamas on külastajatele avatud ligi 100-aastane praeguseks maailma suurim säilinud aurik-jäämurdja Suur Tõll. Isesesvuse ajal seilas jäämurdja Väinamöineni nime all Tallinna ning Helsinki vahel ning 1941. a võeti ta Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on üle 75-meetrine Suur Tõll täitnud põhiliselt tseremoniaalseid kohustusi ning veel 1994. a väljus laev oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga.
Epiloog
Lennusadamas on ka kino, suveniiripood ning restoran ja tegevust jätkub igas vanuses ja huvidega külastajatele. Muuseumist lahkumise järel jäävad külastajat veel pikaks ajaks saatma kumisev meremuusika ning valguse ja varjude mäng Lennusadama laevõlvidel. Ühtlasi on põhjust koju jõudes kirjakasti vaadata – seal on ootamas ajaloolises kostüümis muuseumikülastaja merefoto.
OSA LENNUSADAMA AUHINDADEST :
- Aasta Turundustegu grand prix
- Aasta betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine
- Disainiauhinna BRUNO – parim disainiprojekt Andrus Kõresaare ja tema meeskonna projekteeritud Lennusadam
- Parim uus muuseum
- Rootsi Äriauhind 2012 parimale keskkonda panustajale – KOKO Arhitektidele Lennusadama merekütte projekt eest.
- Aasta restaureerimissündmus – Hävimisohus vesilennukite angaaride restaureerimine.
- Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri valdkonna aastapreemia – Koko Arhitektidele Vesilennukite angaaride rekonstrueerimise eest
- Aasta muuseumiarendaja – Meremuuseumi direktor Urmas Dresen
- Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali eripreemia Lennusadama muuseumikinos iga päev linastuvale Kiur Aarma, Jaak Kilmi, Erik Moora ja Tõnis Lehe filmile „Allveelennud”.
- Lennusadama projekt valiti oktoobri alguses Singapuris toimunud Maailma Arhitektuuri Festivalil kahes kategoorias (valminud uus ja vana ekspositsioon) äramärkimist leidnud tööde hulka ehk lühinimekirja.
- Suurbritannia reisiajakirjanike ühing märkis Lennusadama ära kui põneva turismiatraktsiooni (Merit Award).
Marge Sassi
Fotogalerii – Fotod Marge Sassi
