Subscribe Menu

Olulised otsused

Euroopa sai kahe ja poole aasta eest taas kinnitust, et NATO kaitsealliansita ei oleks paljud liikmesriigid suutnud jääda vabaks sel sajandil. Möödunud sajandil poleks olnud võimalik Teist maailmasõda võita ilma et USA oleks N. Liidule andnud sõjavarustust ning relvi (tänases väärtuses $180 miljardi eest!).

Oli vaja peatada Hitleri idarinde armeed. Kohe pärast sõja lõppu saadi aru, et oli tegemist tõelise sarvikuga, kes ei kavatsenudki täita lubadusi, taastada riikide suveräänsust, mida Punaarmee oli „vabastanud“. Algas külm sõda, loodi NATO.

Paraku astus enneaegse sammu USA president George W. Bush 2008. aastal NATO tippkohtumisel Bukarestis. Bush teatas, et Ukraina kandidatuur NATOsse on kaalumisel, aga esitusele ei järgnenud formaalset kutset. Kuid vihastades Putinit ja õõnestades Ukraina turvapoliitikat. Kui Bushile järgnes poliitiliselt leebe president Obama näol, haaraski Putin Krimmi poolsaare 2014.a. Mis oli sõja esimene pauk. Pandeemia ajal, arvestades ka rahutustega USAs, mida oli tekitanud Donald Trump, julgeski Kreml agressioonisõjaga tuua selle sajandi suurima relvastatud ohu Euroopa pinnale.

Möödunud nädalal märkis NATO 75. juubelit tippkohtumisega Washingtonis. Moskva oleks pidanud arvestama sellega, et NATO toetab Ukrainat. Ning et NATO laieneb, seda Soome ja Rootsi otsusega lõpetada neutraalsuspoliitika.

Pandeemia ajal, arvestades ka rahutustega USAs, mida oli tekitanud Donald Trump, julgeski Kreml agressioonisõjaga tuua selle sajandi suurima relvastatud ohu Euroopa pinnale.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more