Subscribe Menu

Oma krooni vääriliselt

Alates hetkest, mil 25-aastane Elizabeth II asus Suurbritannia kuningannana troonile, on ta olnud lakkamatult avalikkuse huviorbiidis. Temast sai Briti monarh 1952. a veebruaris oma isa George VI surma järel. Ametlik kroonimistseremoonia lükati tookord leina tõttu edasi, see toimus 2. juunil 1953 Westminster Abbey's. Inglise monarhe on kroonitud selles iidses Londoni kirikus 1066. aastast alates.
Elizabeth II - www.wikipedia.org

CBC ajakirjanik Janet Davison rõhutab, et kanadalaste jaoks oli tollasel tseremoonial eriline tähtsus, sest Elizabeth II krooniti ühtlasi esimeseks Kanada kuningannaks. Ta pühendumus kogu Briti ühendusele on olnud tähelepanuväärne.

The Telegraph nimetab kuninganna Elizabeth II 60 aasta tagust kroonimistseremooniat pika ja õnneliku loo alguseks ning võrdleb seda abielu sõlmimisega, kus noor kuninganna „laulatati” piltlikult oma rahvaga (02.06.). Selle truudusvande sümboliks polnud siiski mitte abielusõrmus, vaid hindamatu väärtusega kroon, mis on ehtinud Briti monarhide päid viimased 350 aastat.

Kuninganna ning tema rahva ühine tee pole mitte alati olnud kergete killast. Ometi ei ole ta kunagi petnud ega reetnud oma alamaid, vaid on olnud neile inspireerivaks eeskujuks. Kuninganna praktiline meelelaad, kohusetunne ja pühendumus jäävad iseloomustama möödunud aastakümneid.

The Telegraph'i 4. juuni juhtkirjas iseloomustatakse 1953. a toimunud kroonimistseremooniat nii iidse kui kaasaegsena, aga ka sekulaarsust ja pühadust ühendavaks sillaks. Äsjase juubelitseremooniaga seoti lehe hinnangul tugevalt kokku minevik ja olevik.

Charles Moore hoiatab, et kuninganna omaaegse kroonimistseremoonia selge ja mõjuv religioosne doktriin jääb tänastele noortele võõraks ja tundub neile ehk isegi arhailisena (The Independent, 02.06.). Aga kas see peaks olema küllaldane põhjus ajalooliste traditsioonide hülgamiseks?

Rahvusvahelises meedias kritiseeritakse sageli Briti monarhiat ning soovitatakse selle iidseid traditsioone muuta. Igavikku lahkunud hr Elmar Tampõld ütles kunagi, et ei maksa muuta ega lõhkuda seda, mis on ajaproovile vastu pidanud ja end õigustanud. Pole ju kahtlust, et Ühendkuningriik on avaldanud maailmale stabiliseerivat mõju ja eeskuju. Monarhia on sajandite ja paljude generatsioonide vältel tõestanud oma usaldusväärsust ja vastupidavust. Milleks seda siis lõhkuda?

Poetess Carol Ann Duffy pühendas äsjasele juubelile luuletuse „Kroon”, milles ta kirjeldab Briti kroonijuveelide ilu ja tähendusrikkust. Duffy nimetab neid varanduseks, mille väärtus on dekaadide vältel üha tõusnud. Ja seal säraski kuninganna kroon 60 aastat hiljem Westminster Abbey altaril oma ilus, peegeldamaks mitmeid väärtusi: rubiin sümboliseerimas lojaalsust; jäine safiir vastupidavust; roheline smaragd igihaljust ja pärlid alandlikkust. Milline kaunis bukett, mida kuldas omakorda kirikuakendest sissepiiluv päikesepaiste. Kuninganna väärib meie kõigi imetlust ja muidugi ka oma kuldset krooni.

Elle Puusaag

Read more