Pariisis toimunud põhimanifestatsioonil osales siseministeeriumi andmetel ligi 110 000 inimest, nende hulgas olid keskkooliõpilased ja nende vanemad, üliõpilased, õpetajad ja haridustöötajad, põllumehed ning „kollavestid“ (Gilets jaunes).
Meeleavaldajad liikusid Place de la Republique’ist Place de la Nationi poole. Protesteeriti liiga suurte klasside (klassis 35 õpilast), ülisuure õpikoormuse (õpilastel koolipäev kella 8.00-18.00), halbade töötingimuste vastu (ka õpetajad on juba aastaid ülekoormatud ning koolimajad sageli aastakümneid remontimata ja varisemisohtlikud). Nõuti asendusõpetajaid, et tunnid ei jääks pidevalt ära, et tunniplaanid oleksid paremini koostatud, et keset päeva ei oleks tunniplaanis mitmetunniseid auke. 17. oktoobri meeleavaldus oli plaanitud rahumeelsena, et valitsusele oma nõudmisi teatavaks teha. Meeleavaldajate põhimanifestatsioon liikus suuremate vahejuhtumiteta, aga mujal Pariisis esines katseid ehitada blokaade ja korraldada kooskõlastamata meeleavaldusi. Olukord teravnes hilisel pärastlõunal, kui République’i, Sébastopoli, Madeleine’i, Faubourg-Saint-Honoré’ tänavatel toimus poodide organiseeritud rüüstamine. Pariisi abilinnapea Lamia El Araaje kirjeldas Franceinfole antud intervjuus „süstemaatilist rüüstamist“ ja „täielikku laastamistööd“, märkides, et tegemist on „seni nägemata vägivallatasemega“. Ametnik mõistis hukka „sihipärased rünnakud institutsioonide vastu“, sealhulgas 10. linnaosa raekoja ründamise. Abilinnapea kurtis „politseiressursside nappuse“ üle, mis takistab rüüstamiste lõpetamist.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
