Paadipõgenike lood jõudsid presidendi lugemislauale
Jan 4, 2019
Estonian Life No. 1 2019
Eesti ajakirjanikud Tiit Lääne ja Enn Hallik võtsid endale 2012. aastal missiooni talletada 1944. aasta sügisel Eestist lahkunud rahvuskaaslaste põgenemise ja uuel kodumaal tugevate jalgade alla kasvatamise ehk nii õnne kui suure sitkuse lugusid, ja kinkida need 100-aastaseks saavale Eesti riigile. Nad tulid väljakutsega toime, andes igal aastal välja ühe „Meritsi maailma“ sarja raamatu ning kogudes kuue aastaga kaante vahele 120 saatust. Neid on väga eripalgelisi: Pärnu Raeküla kalurist Jakob Kembist, kes lõpuks ehitas Vancouveris 23-korruselise esimese kõrghoone, veel 100aastasena New Yorgis maailma kauneimat, eesti keelt õpetanud Juta Kurmanist, Välis-Eesti Ernesaksast Roman Toist kuni Rootsis Göteborgis elanud maailma vanima kümnevõistleja Jalmar Katkuni.
Hallik ja Lääne andsid kuuest raamatust koosneva komplekti 2018. ehk juubeliaasta viimasel päeval Eesti riigipeale Kersti Kaljulaidile. President oli kingitusest meeldivalt üllatunud, sealjuures faktist, et see raamatusari sündis mitte riigi, vaid kirjutajate ja nende heade sõprade toel, ja seega oli see siiras kingitus, mida Eesti ise endale ei ostnud.
Missioon on lõppenud, Austraalias, Kanadas, USAs, Rootsis ja mujal elavad kunagi sõjamasina eest lahkunud teavad, et nende saatusest loeb ka Eesti riigipea. Aga küsime – on ikka missioon ajalugu mäletada ja pidevalt meenutada lõppenud? Kindlasti mitte. Kirjutasid ju „Meritsi maailma“ sarja tegijadki esimese raamatu sissejuhatuses, et „kuni on elus veel ükski traagiliste aegade mäletaja, ükski nende põlvepikkune järeltulija…“
Enn Hallik, Pärnu
