Krahv Otto Magnus von Stackelberg (1736-1800) oli keisrikojas mõjuvõimas isik ja aastatel 1791-1793 Venemaa saadik Stockholmis. Viimaseks mõisaomanikuks oli Alfred von Schilling, kes sai Pada oma naise Julie von Roseni kaasavarana.
Imekauni kahekordse härrastemaja põletasid maha revolutsioonilised soldatid 1917. aasta novembris. Ja peahoone seisab tänaseni varemetes. Selle kõrval asuva kinnistu koos võimsa 400-ruutmeetrise mõisaaidaga omandasid aga mõne aja eest Viru-Nigulast pärinev Anne Herm ja tema Belgiast pärit abikaasa, Louvaini ülikooli emeriitprofessor Michel Poulain. Aita kasutati veel kolhoosiajal, siis jäi ta kasutuseta ja lagunes. Nüüd on mitme aasta pikkuse töö tulemusena muinsuskaitse all olev mõisaait restaureeritud kõigi reeglite kohaselt.
20. juulil, päev enne Belgia rahvuspüha toimunud mõisaaida avamistseremoonial osalesid Belgia suursaadik Marc Thunus, Lääne-Virumaa maavanem Einar Vellbaum, kohalik rahvas ning kohaliku võimu esindajad, Eestis elavad belglased, muinsuskaitsjad jt. Kõneldi Eesti ajaloost, kultuuripärandist ja aida restaureerimistööde käigust, öeldi tänusõnu, kuulati Eesti rahvamuusikat, maitsti Eesti leiba ja Belgia õlut. Välja oli pandud fotonäitus Pada mõisast ja aida restaureerimise käigust. Oli igati tore pärastlõuna, kuid veelgi olulisem on see, et omanike ja toetajate ühiste jõududega on jälle üks muinsuskaitse all olev objekt restaureeritud – rõõmuks kohalikule rahvale ja külalistelegi.
Peep Pillak
