fbpx
Subscribe Menu

Pagulaste aasta

Artur Alliksaar leidis, et ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu. Pole fatalistlik arvamus, et elame nüüd, aeg, mis on tekkinud, enam ei haju. Paraku peegeldab inimkonna hetkeseis luuletaja arvamust ajast.

Kunagi varem ajaloos pole olnud olukorda, et riikideta inimesi, pagulasi kas sõdade, kliimamuutuse või looduses sündinud tragöödiate tõttu nii palju on. ÜRO avaldas kolmapäeval raporti, mille järgi võiks möödunud aastat nimetada just pagendatute aastaks. Rekordiliselt oli tervenisti 108,4 miljonit inimest kas koduta või riigita vastu tahtmist. Neist peaaegu viiendik tänu Venemaa agressioonile Ukrainas.

ÜRO andmed, mida oli kogunud nende pagulaste agentuur, ei tohiks üllatada, kuna muutlikus maailmas on üha enam ja enam mitte ainult sõjakust, eriti Aafrikas, kus süürialased ja somaalid on kaua relvastatud konfliktide tõttu otsinud turvalisemat kodu. Raporti järgi enam kui 87 protsenti pagulastest on vaid kümnest riigist. Neist kuus asuvad Aafrikas. Ei üllata, et teised neli riiki on kas Aasias või Lõuna-Ameerikas, maailmajagudes, kus vaesus ja autoritaarne võim valitsevad.

Raport arvestab sellega, et pandeemia vaibumisel, isegi kui viiruste levikut pole pidurdatud, on markantselt tõusnud asüüli taotlejate arv. Ning enam kui 71 protsenti selliseid taotlusi esitanud on registreeritud vaid kümnesse riiki, kaasa arvatud Kanada. Bürokraatia on mitmeti süüdi selles, eriti Ühendatud Kuningriikides ja USAs, kuid ka Kanadas on pikk järjekord olemas. Arv on tõusnud 30 protsenti aastast 2019, kui veel Hiinast valla lastud viirus ei olnud muutnud maailma ja inimeste liikumisi.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more