Euroopas eriti on kaalukausil olnud vastastikused seisukohad, mida võib isegi ekstreemseteks mõnes riigis pidada. Euroopa Liiduga kursihoidmine tähendab liberaalsemat suhtumist, seda paljude inimõigustega seatud seaduste rakendamistega, isegi kui suur osa rahvast neid ei toeta. Tulemuseks, nagu Eestiski näha, on parlamentaarne patiseis.
Ka Põhja-Ameerika pole vaba malelauaga seotud metafoorist. Mänguga kodus olijad teavad, et jonnakas oponent ei pea viiki nõudma ega vastu võtma. Lihtsalt lükkab malendeid nii kaua, kui soovib. Ilmekalt on seda näha USA esindajatekojas uue spiikri valimisel. Vabariiklased on lõhestunud, üksmeel on kadunud, valitsus on halvatud. Ning Kanadas sõltub vähemusvalitsuse pukis püsimine sotsialistide toetusest. Mis võib varsti kaduda.
Tusk võib vaatlejate järgi luua valitsuse koostöös erakondadega Vasakpoolsed ja Kolmas Tee.
Poolas saavutas enne võimul olnud rahvuskonservatiivne Õigus ja Õiglus erakond enamuse, kuid vähese ülekaaluga, mitte piisavalt, et luua sobivat koalitsiooni, saades vaid napilt üle kolmandiku häältest. Teisele kohale tulnud liberaalne Kodanike Platvorm (KP), mida juhib endine peaminister ja siis viimati Euroopa Ülemkohtu eesistuja Donald Tusk, saavutas vaid kolme valija kümnest toetuse. Tusk võib vaatlejate järgi luua valitsuse koostöös erakondadega Vasakpoolsed ja Kolmas Tee. Läbirääkimised on käigus. Nagu mujalgi, liigub poliitiline suunitlus vasakäärmuse suunas. Eesti praegune valitsus, mille eesotsas on majanduslikult konservatiivne olnud Reformierakond, vajas selle loomiseks Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatiku Erakonna toetust.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
