Paldiski tuulepargi alale jõudes vaatasime rohkem üles kui varvaste ette. Kokku 18 elektrituulikut, mis asuvad u. 125 hektari suurusel maa-alal, kõrgusid metsa kohal, heites sellele varje oma keerlevate tiivikutega. Üks sookurepaar lendas pealtnäha muretult nende lähedalt mööda. Huvitav, kas linnud julgevad pesitseda puudel, kui sellised varjud pidevalt üle pea vuravad? Mürast rääkimata. Kui puude vahelt jäi silmanurka tiiviku liikumine, oli kogu aeg selline tunne, et seal on lind, ja miks mitte kiskja?
Paldiski tuulepargi 9 tuulikut kuuluvad Nelja Energiale ja teine 9 on Eesti Energia omanduses. Nelja Energia elektrituulikute koguvõimsus on 22,5 MW ja aastane elektritoodang 67 GWh – on nende “tüvedel” kirjas. Tuulegeneraatorite tootja on Ameerika suurkontsern GE Saksamaal paiknev tuulikuid tootev haru. (Lisainfo: neljaenergia.ee) Igal tuulegeneraatoril oli ka hoiatus: “Ettevaatust jääoht! Hoiduda ohutusse kaugusse! Temperatuuril alla +3 °C võib seisvate tuuliku labadele niiskusest tekkinud jää labade uuesti pöörlema hakkamisel eemalduda tükkidena! Jäätükkide poolt tekitatud kahju eest omanik ei vastuta.” Õnneks oli tol päeval 4 kraadi sooja.
Mitme ajastu kaitserajatised, mõned ka erinevate ajastute koondrajatised (nt tsaariaegsete paekivimüüridele rajatud nõukogude betoonist lisad), ilmusid tontidena kohati pajutibudest säbrulise võsa vahelt, kuid tunda oli, et selles paigas on veel nii palju salapärast ja nähtamatut; maa-alust ja merealust, peidetut ja kadunut.
Lõpuks jõudsime merekaldani. Seal avanevast maailmaloomise ajaloost kivikihtide näol ja ka 100-, aga ka pea 300-aastasest tuletornidest ja esimesest vastutulnud kohalikust loomast – süsimustast roomajast – juba järgmises lehenumbris.
Riina Kindlam, Tallinn
Põhja-Eesti rannikumatk 30. märtsil. Pakri neeme esimesed tärkajad-ärkajad – Fotod Riina Kindlam