Kui ise 1967. aastal Tartu suurkooli tulin, ei leidnud ma sellest algatusest midagi enam eest. Küll oli meie õppureid Emajõelinnas arvukalt, kellega sai asju ajada. Nii toimuski 2. märtsil 1968 pärnujaaguplaste suurkokkutulek ülikooli kohvikus ja seda järjepanu veel enam kui poole sajandi jooksul.
Meie kokkutulekute üks võtmeisikuid, keskkooli 26. lennu kasvandik Jaan Lusikas on öelnud koduloohuvilistele kuldse lause – vaid kirjutatud ajalugu on ajalugu. Nii saigi aastaid tagasi sellesama lausuja ja mitme teise sponsori rahastamisel trükis ilmutatud raamatuke „Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts Jakobia 1968–2018“, kus kirjas 88 kokkutulekut jm.
Pool sajandit peaks olema piisavalt palju, et kriips alla tõmmata, laiali minna ja loorbereil puhkama jääda, aga võta näpust. Ikka ja jälle leiavad jaaguplased põhjuse, et veel Tartus kokku tulla. Seekord andis tõuke kohtumiseks teadmine, et keset Tartu linna on uhke hotell ja restoran „Lydia“, kus sõjaväelasele Harald-Mattias Holmile pühendatud valge saal! Kes pisut Jaagupi ajalooga kokku puutunud, see teritas niisuguse teate puhul kõrvu, aga esialgu see nii jäigi. Kui aga hotelli omaniku Neinar Seliga sel teemal sai juttu aetud, kiitis ta selles saalis jaaguplaste kokkutuleku heaks. Nii juhtuski, et 28. novembril oli tosin ja rohkem jakobialast „Lydia“ hotelli ukse taga ja kohe-kohe teisel korrusel avara saali püünel uhke laua taga, millel Holmi mälestuseks Eesti, tema piirivalvuriameti tõttu Petseri maakonna ja kunagise Virumaa kaitseliitlaseks ning metsavennaks oleku äramärkimiseks selle maakonna koosseisus olnud Ingerimaa kolme valla meenutuseks nende lipp, lisaks seinal „Jakobia“ vapp.
Margo esinemine oli kui värske tuulepuhang, kes me peaaegu midagi enam Jaagupi elust ei tea.
Eesti Vabaduse Risti Ravaler, H.-M. Holm (1897–1970) oli sündinud ja koolis käinud Pärnus. Tema õde Irja Piir oli aastatel 1936–1939 Pärnu-Jaagupi teemeistri prouana Jaagupi naiskodukaitse osakonna esinaine. Holmil oli Eesti Vabaduse Risti kavaleride ja Vabadussõjas sõdinud teiste jaaguplaste hulgas sõjasõpru.
Teemaga haakus meie hulgas olnud Kaitseliidu Jaagupi „Korbe“ malevkonna juhtiva tegelase major Margo Saia, tema proua Kristi ja Jaagupis keskhariduse saanud ning Tartus õppinud ja õppivad tütarde Heleni ja Heidi osavõtt üritusest. Margo esinemine oli kui värske tuulepuhang, kes me peaaegu midagi enam Jaagupi elust ei tea.
Aasta 2025 juhtus olema juubelirohke – oli kooli 345., Jakobi luteriusu koguduse 700. ja meie mehe Jaan Lusika Tartus juhitud Husqvarna firma Eestis oleku 50. aastapäev, lisaks kohal olnud rektoriproua Aime Kärneri väärikas tähtpäev (tema sünnikodu Pärnu-Jaagupi kihelkonnas, Sõõrike kunagise mõisa ja meierei mälestusseina ja -tahvli ees särasid 17. augustil aastaid küünlad Helenurme asunduse 1941. aasta põletamise meenutamiseks).
Jaagupi keskkooli 2. lennu vilistlase Milvi Eametsa (Tõnsing) lähedased koolikaaslased 1. ja 2. lennust olidki need, kes 65 aastat tagasi jaaguplased esimest korda Tartus kokku kutsusid. Seda on vankumatu järjekindlusega järginud kohalolnud jakobialased Arvo Järvet, Ülle Kuusik (Toome), Tiina Sõber (Härm) ja Malle Ratassepp (Jürgenson). Hea sõnaga meenutame „tähtede paraadi“, kelle osalusel me aastaid koos käisime – Martin Andreller, Kaimo Andresson, Heino ja Helle Artel, Juhan Aul, Herta Elviste, Kattri Ezzoubi, Ilse Hamburg, Kalju Idvand, Jaan ja Mart Jaagus, Tiina Kaalep, Krista Kivisalu, Jaan Laanemets, Rait Maruste, Merike Mäemets, Ain Mäesalu, Ants Peetsalu, Rain Poolen, Katrin Raa, Jüri Raidla, Jaan Reimand, Aarne Sellin, Alma Selge, Aleksander Šeffer, Alo Tilk, Juhan Toimet, Arvo Tomson jt.
Andsin edasi tervituse jakobialaselt, loomade hoidjalt ja ravitsejalt Kaie Päikeselt ning oma sõbralt Ilmar Vananurmelt kõigile kohalolijaile kingituseks tema ajaloolise romaani „Petserimaa taevahelinad“ (Võru, 2024). Lisaks näputäie raskeid raamatuid suurema vaeva nägijatele!
Mall Kalsi, Henri Kuusiku, Airi Lasmani ja teiste osavõtjate teadmisel kirja pannud Aldo Kals
